Reede, jaanuar 7, 2022
 

Reigi Eiffelile sattus amet peale juhuslikult

Jaan Alliksoo ehitatud Reigi Eiffel ja seda ümbritsev “lõbustus­park” toiminuks igasuguste lubadeta edasi, kui ameti töötaja poleks Hiiumaa ülikuulsat vaatamisväärsust turistina uudistama juhtunud.
Hiiumaa turismiettevõtjad on omakeskis nurisenud küll, et nemad peavad kõiki nõudeid, seadusi täitma, Jaan Alliksoo aga ehitab, mis pähe tuleb ega täida ühtki nõudmist.
Selgub, et hiidlastest keegi innuka ehitaja peale kaebamas ei käinud, hoopis amet ise algatas riikliku järelevalve­menetluse.
Järelevalve käigus ilmnes aga veel suurem probleem, mille lahendamisega pole varem toime tulnud ei ajalooks saanud Kõrgessaare ega Hiiu vald. Iga kord tormab meedia ja avalikkus Eiffeli kaitsele, hoolimata sellest, et kõikjal mujal on ehitus- ja kasutusload enesestmõistetavad, kui üldse midagi ehitada tahad. Seda enam kui avalikuks kasutuseks.
Vald valmis panustama
Nn Reigi Eiffel on suurt avalikkuse huvi nautinud 2007. aastast, kui Hiiu Leht sellest esimest korda kirjutas ja uudis roigasarhitektuurina valminud 31,4 meetri kõrgusest n-ö Eiffeli koopiast üle ilma ja ülikiiresti levima hakkas. Selle aja jooksul on Jaan Alliksoo ehitisi ja objekte aina juurde teinud ja väidetavalt on need kõik seadustamata.
Nüüd peab seda pähklit purema Kõrgessaare osavald. Hiiu Lehe veergudel tunnustas vallavanem Hergo Tasuja Alliksood, “kes on kuldsete kätega töömehena loonud teema­pargi, mis võimsa turismi­magnetina töötab.”
Ühtlasi sõnastas ta valla eesmärgi – toetada maa­omanikku, leidmaks lahendused, kuidas valmis ehitatu saaks külastajatele ohutuks muuta ja seadustada. “Oleme valmis sellesse protsessi ka valla poolt panustama,” kinnitas Tasuja.
Alliksoo ütles, et valla esialgsel hinnangul läheb objektide seadustamine maksma 15 000 eurot. “Torni muidugi ei saa – see läheb pool miljonit maksma,” ütles ta.
Pärimisele, kas vallaga koos on mingeid lahendusi leitud, vastas Alliksoo eitavalt. “Siiamaani ei ole veel, need töötajad on kogu aeg puhkusel. Tahtsime nendega kokku saada, aga nad ei soovi kontakteeruda üldse,” kurtis ta. “E-kirja teel oleme suhelnud, aga isiklikult ta kokku saada ei soovinud.”
Ehitajana väga osav ja leidlik Alliksoo tunnistas, et vajalike dokumentide puhul on tegemist keerulise juriidilise keelega, millest ta mitte midagi aru ei saa. Seega vajaks ta lisaks finantsilisele abile ka nõustamist, kuidas ja mida ehitiste seadustamiseks tegema peaks.
Töötaja avastas
Tarbijakaitse ja tehnilise järele­valve ameti (TTJA) osakonnajuhataja Kati Tamtik ütles, et kahtlus objektide ohutuses tekkis ühel ameti töötajal, kes Reigi Eiffelit puhkuse ajal turistina külastas. “Ametile ei ole laekunud infot, et seal oleks kellegagi mõni tõsine õnnetus juhtunud, kuid arvestades objekti seisukorda ning selle ohtlikkust kasutajatele, on see hetkel väikene ime,” tõdes Tamtik.
Seejärel algatas amet ise riikliku järelevalvemenetluse ehitiste kasutusjärgse ohutuse üle. Järelevalve käigus tegid TTJA ametnikud mullu 9. juunil nn Hiiumaa vabaajakeskuses ja Eiffeli vaate­tormis paikvaatluse. Selle käigus tuvastasid ameti töötajad, et Hiiumaa vabaajakeskuse ja Eiffeli vaatetorni ehitised on avalikuks kasutamiseks ning vabaajakeskusesse pääsemine on külastajatele ette nähtud tasu eest.
“TTJA hinnangul on paikvaatlusprotokollis käsitletud ehitised ohtlikud. Nende kasutamine võib põhjustada ohtu elule ja tervisele. Väga tõenäoline on raske tervisekahjustuse tekkimine,” kõlas ameti hinnang nähtule.
TTJA: Kasutamine tuleb peatada
Muuhulgas avastasid TTJA töötajad, et Jaan Alliksoo loodud rajatistel puuduvad nii ehitus- kui kasutusload. “Avalikkusele suunatud vabaajakeskus peab kasutamise ajal olema ohutu. Ohutuse esmaseks tunnuseks on kasutusloa olemasolu,” selgitas Tamtik, et kasutusloa menetluses hinnatakse ehitiste ja atraktsioonide nõuetelevastavust ning käesoleval juhul ei ole seda tehtud.
TTJA tuvastas, et ehitus­luba on ainult nn Eiffeli tornil ning kõigil ülejäänud ehitistel puudvad nii ehitus- kui kasutus­load.
Alliksoo sellega nõus ei ole ja väidab, et suuremal osal ehitistest on load olemas. “Nad räägivad seda, mida valla ehitusspetsialist räägib,” ütles Alliksoo lehele. “Vallas on ju kõik olemas – tähitud kirjadega saadetud,” väitis Alliksoo eile. “Algul nad ütlesid, et pole ühtki kirja, aga kui sidejaoskonnast öeldi, et peab uurima, kus need kirjad siis kadusid, siis leidsid kohe kõik üles.”
Kuni lube pole, tuleb kinni panna
TTJAst öeldi, et paikvaatlus­protokollis toodud ohtlike ehitiste kasutamine tuleb seni­kauaks peatada, kuni nende ohutus on tagatud ning nõuetekohased load väljastatud.
Seega on asi päris tõsine ja nii torniehitaja kui vald peavad koos midagi ette võtma, et menukat vaatamisväärsust lõplikult ei suletaks.
Nimelt on avalikud väli­mänguväljakud ja seiklus­pargid rajatised, mis kuuluvad ehitusseadustiku mõistes ehitiste alla. Sellest tulenevalt on nende rajamine ja rekonstrueerimine ehitusloa- ja projektikohustuslik tegevus ning selle tehnilise korrasoleku ja ohutuse eest vastutab omanik.
Tamtik ütles, et menetlus on üle antud kohalikule oma­valitsusele, kuivõrd järele­valve käigus selgus, et eelpoolnimetatud ehitistel puuduvad suuremas osas ehitusload ning kõigil neil ehitistel puuduvad kasutusload. “Ehitusseadustiku lisa üks kohaselt on vastavad ehitised loakohustuslikud ehitised, kuna neis osutatakse külastusteenust,” lisas Kati Tamtik.

Mida Jaan Alliksoo talle kuuluval objektil ette võtma peab, et see sellisena jätkata saaks?
TTJA osakonnajuhataja Kati Tamtik: “Omanik peab avalikkusele suunatud ehitised nõuetekohasteks muutma, et oleks tagatud nende kasutusjärgne ohutus. Need ehitised tuleb nõuetekohaseks muuta koostöös vallavalitsusega. Valmis ehitatud ehitiste puhul saab ühe võimaliku valikuna täpsemat nõuetekohasust kontrollida nende auditeerimisega ning teostada auditist tulenevad ehitiste ohutust tagavad tööd. Auditist peavad selguma meetmed, mida tuleb rakendada, et oleks tagatud ehitiste kasutusjärgne ohutus, sealhulgas tuleb audit läbi viia vastavat pädevust ja kutsetunnistust omava inseneri poolt. Kui selgub, et ohutust tagavaid meetmeid olemasolevate atraktsioonide puhul ei ole võimalik sobival kujul rakendada, siis ei tohi ka neid atraktsioone avalikkusele suunatud teenuse osutamiseks kasutada kuni nende ohutuks muutmiseni.”
Küsis HARDA ROOSNA

 

Sildid: , , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Jaan

    Järelvalveametnikud käisid kevadel enne pargi avamist suvel kus kõik asjad olid veel valmis panematta.Kõik vaatlused ja pildid on tehtud ebaseaduslikult.NN peaspetsialistid olid naised kes ei saanud millestki aru ja kogu ülevaatlusakti saab lugeda kui humoreski.Seal on muidugi palju mõõdalaskmisi aga ainult üks näide.Väideti et torni küljes oleva kiigega võib ennast surmavalt vigastada terastrossi purunemisel…kuidas vigastus kui kiik on maapinnast 10 cm kõrgusel jne jne…

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411