Reede, jaanuar 21, 2022
 

Prokuratuuri trump: Saaremaa kontori printer paljastas Leedo võltsimise

MERILIIS METSAMÄE
Endine praami­kuningas Vjatšeslav Leedo läheb kohtu alla peale vara kantimise ka võltsimise eest, mida aitas ekspertidel ära tõestada Leedo firmade Kuressaare kontorist leitud printer.
“Saaremaa mehed on ausad, nad ei hakka ostma uut printerit, mille hiljem merre viskaks,” kommenteeris kerge irooniaga üks anonüümseks jäänud allikas Äripäevale seda, kuidas elektroonilised andmed paljastasid ligi 19 miljonit eurot väärt dokumendi loomise.
Printer seisis Äripäeva teada samal aadressil asuvate Saaremaa Laevakompanii ja Holostovi Kinnisvarahalduse kontori laual. Sellest printerist trükiti välja garantiikiri, mis kannab 2006. aastasse jäävat kuupäeva, kuid nii-öelda ilmavalgust nägi see hoopis kaugemal tulevikus, 2018. aastal. Garantiikirja printis välja Saaremaa Laevakompanii nõukokku kuulunud jurist Janno Saar.
Vana tüli
Äripäev on varem kirjutanud, et ärimehed Olav Miil ja Margo Tomingas veavad Leedoga just sellesama garantiikirja tõttu vägikaigast.
Kiire meenutus. Miil ja Tomingas andsid aastaid tagasi Leedole raha uute parvlaevade ostmiseks. Riik jagas dotatsiooni, mis jõudis nii Leedole kui ka investoritele, kuid siis kaotas Leedo riigiga kära saatel liiniveolepingud. Miil ja Tomingas tahtsid oma raha tagasi, süüdistades Leedot raha kõrvaletassimises.
Leedo tegi toona järsu käigu. Temale kuuluv Holostovi Kinnisvarahaldus esitas praamiäri ajanud Saaremaa Laevakompanii (SLK) vastu pankrotiavalduse. Niimoodi ilmuski välja müstilise taustaga 19 miljoni euro suurune garantiikiri, mis tegi Holostovist tugevaima võlausaldaja. Saaremaa Laevakompanii lõpetas pankrotis ja maakohus andis hiigelnõudele rohelise tule.
Vastaspool sõdis ka nüüdseks kriminaaluurimise all pankrotihaldur Veli Kraavi vastu, kes juhtis SLK pankrotti. Leedot kahtlustati varem ka Kraavile altkäemaksu andmises, kuid hiljem kukkus see versioon kokku.
Garantiikiri ongi olnud üks suuremaid tüliallikaid. Siiski ei tahtnud jurist Janno Saar võltsitud dokumendi välja­printimisest rääkida. “Jätaksin kommenteerimise kohtusse. Prokuratuur esitab süüdistuse ja kirjutab sinna, mida nemad arvavad. Kas see ka tõsi on, eks see selgub pärast.”
Vjatšeslav Leedo kõnele ei vastanud, tema advokaat Elmer Muna ütles, et nad ei jaga praegu kommentaare. “Süüdistus on prokuratuuri nägemus minevikus toimunu kohta. See, kas üldse võltsiti mõnda dokumenti ning kas mõni prokuratuuri argument on tugev, selgub üksnes tulevikus jõustuvast kohtuotsusest. Seni ei soovi me ei ennustada ega kommenteerida. Las kohus teeb oma tööd,” lausus Muna.
Kuna garantiikirja kasutamisega otseselt kahju ei tekkinud, siis kohtus hakkab põhi­vaidlus ilmselt keskenduma Saaremaa Laeva­kompaniist 5 miljoni euro ja nelja parvlaeva väljakantimisele, arvas üks Äripäevaga suhelnud inimene.
Kohtu alla lähevad…
Äripäeva info järgi peavad kohtu ette astuma peale Saare­maa Laevakompanii (SLK) omaniku ja nõukogu juhi Vjatšeslav Leedo firma juht Tõnis Rihvk, varem SLK nõukokku kuulunud Lennart Viikmaa, nõukogu liige Maik Teiv ja samuti Janno Saar. Neil kõigil oli oma osa SLK makse­jõuetuse põhjustamises. Leedo sai lisaks süüdistuse dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Dokumendi võltsimises esitati süüdistus ka Janno Saarele ja raamatu­pidaja Grete Kundratsile. Holostovi Kinnisvarahaldust süüdistab prokuratuur võltsitud dokumendi kasutamises.
Enamiku prokuratuurilt süüdistuse saanud SLK endiste juhtidega ei õnnestunud suhelda või oli see väga põgus. Näiteks oli kidakeelne Saaremaa Laevakompanii nõukogu liige Maik Teiv. Ta soovis küsimusi kirjalikult, kuid jättis nendele reageerimata.
Äripäevaga anonüümselt suhelnud allikas märkis, et asja uuriti majanduskuritegude büroos põhjalikult: “Sinna pandi väga suur ressurss. Uurimiskvaliteet oli äärmiselt eeskujulik: õigesti valitud ekspertiisid, koguti korralikult tõendeid, tehti hästi meilivaatlusi.”
Süüdistuse kolm osa
Süüdistus koosneb kolmest episoodist. Esimene neist käib maksejõuetuse põhjustamise kohta. Süüdistuse järgi viidi ettevõttest 2016. aasta alguses välja miljoneid eurosid, kui SLK omandas sisuliselt väärtusetuid ASi Holostovi Kinnisvarahaldus aktsiaid. Nimelt maksis ettevõte viis miljonit eurot aktsiate eest, mille tegelik hind oli ainult ligi miljon eurot. Selle tehinguga olid seotud Leedo, Viikmaa ja Rihvk.
Süüdistuse teine osa puudutab nelja parvlaeva, Regula, St. Ola, Kõrgelaid ja Harilaid. Selles episoodis said süüdistuse Leedo, Rihvk ja Teiv. SLK lõi neli osaühingut, kellele võõrandas kõik neli parv­laeva, misjärel müüdi need neli osaühingut täies ulatuses Holostovi Kinnisvarahalduse kontrolli all olevale ettevõttele. See firma oli Äripäeva teada Aquatal, mida juhib Maik Teiv. Süüdistuse järgi ei olnud tehtud tehingud ettevõttele majanduslikult otstarbekad ega vajalikud, vaid kahjustasid SLK varalist seisundit.
Kolmas episood on seotud SLK aktsiate pantimise ja garantiikirja võltsimisega. 2018. aasta alguses korraldas Vjatšeslav Leedo uue ning tema kontrolli all oleva osaühingu loomise, mille kasuks panditi SLK omanduses olevad ASi Holostovi Kinnisvarahaldus aktsiad. Seejuures anti loodud osaühingule õigus panditud aktsiad ka võõrandada. Aktsiate selliselt pantimine ei ole süüdistuse kohaselt SLK huvides. Uuri­jad kahtlustavad, et üritati raskendada võla­usaldajate nõuete tagamist, kui SLK lõpetab pankrotis.
Panditud nõude katteks võltsiti 2018. aasta kevadel Leedo heakskiidul 2006. aasta kuupäevaga garantiikiri, mille järgi andis SLK ASile Saare Finants kohustuste täitmiseks OÜ Narva-Line ees garantii summas 300 miljonit krooni. Seejärel kasutas AS Holostovi Kinnisvarahaldus süüdistuse põhjal võltsitud garantiikirja, et esitada alusetu hagiavaldus SLK vastu. Maakohus rahuldas aga nõude ning mõistis SLK-lt välja 18,9 miljonit eurot.
Miil ja Tomingas nõuavad miljoneid
Tsiviilhagid esitasid Miili ja Tomingase firmad Paxton Assets, Reyna Trade ja Dagenhart. Kannatanud on praeguseks esitanud tsiviil­hagisid 20 miljoni euro ulatuses. Kriminaalasjas on arestitud vara ja kohaldatud kohtulikke hüpoteeke 14 miljoni euro ulatuses.
Reyna Trade’i esindavad advokaadid Marko Kairjak ja Birgit Sisask, kes ei soovinud süüdistust kommenteerida. Tsiviilhagi kohta märkisid nad, et kuna asi on kohtus alles eelmenetluses, on selle lahendamise ajalist kulgu raske hinnata.
Sama raske on ennustada, kas õnnestuks kogu raha kätte saada – kuna tsiviilhagi läks teele mitmele isikule samas summas, siis hagi rahuldamisel sõltuks raha kättesaamine nende varalisest seisust. Paxton Assetsi ja Dagenharti esindajad küsimustele ei vastanud.
Ilmunud 17. jaanuaril 2022, avaldatud ÄP loal.

Marge Ugezene
ÄRIPÄEV

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411