Reede, november 12, 2021
 

Osavallakogud ja nende vajalikkus?

Harda Roosna | Hiiu Leht
Olen olnud neli aastat Kärdla osavallakogus, jagan oma kogemust osavaldadest. Enne selle aasta sügise kohalike omavalitsuste valimisi peeti mitmeid debatte, kus üheks teemaks oli ka küsimus, kas osavaldade süsteem on vajalik.
Valija on nüüdseks oma hinnangu andnud ja loodavas uues volikogus on enamuses need nimekirjad, kes oma programmis toetasid osa­valdade jätkamist.
Neli aastat tagasi, kui osavalla­kogud ja osavallavalitsus loodi, oli asi uudne ja osavallakogud lähtusid oma töös valla ja osavallakogude põhimäärustest. Osavallakogud andsid hinnanguid oma piirkonna vallavara valitsemise, üldplaneeringu ja eelarve kohta. Samuti anti oma arvamus volikogu eelnõudele, mis puudutasid oma piirkonda.
Kuid osavallakogud ei tegele ainult volikogumaterjalidele piirkondliku hinnangu andmisega. See on osa tööst. Teine pool, ja võrdväärselt tähtis, on olla oma piirkonna osavalla­vanemale nõuandev, kaasamõtlev ühiskondlik organ erinevate ühiskonnagruppide nägemusega. Sai arutatud ja otsustatud erinevaid valdkondi puudutavaid küsimusi, näiteks: piirkonna arenguprojektid, osavalla asutuste töös esinevad muudatused, sai kohtutud osavalla asutuste juhtidega ja arutatud nendega arengu- ja igapäevatööd – lasteaed, kool, spordikool, noortekeskus, raamatukogu jt. Osavallakogu liikmed on ka allasutuste hoolekogudes, vahendades infot osavalla ja asutuse vahel. Palju sai arutatud piirkonna hooldus- ja korrashoiu teemadel, osavallakogu töölaual olid probleemid riigimaade korrastamisega, tänavate pindamine ja remont, tänavavalgustuse küsimused. Teemadeks olid piirkonna üritused ja sündmused, samuti esile kerkinud probleemide lahendamine koostöös osavallavalitsusega. Kindlasti on igal piirkonnal omad teemad, mida arutada ja kuidas panustada kogukonna arengusse.
Siinkohal tekkib küsimus, kas osavallakogu on poliitiline organ? Mina leian, et ei ole. Osavallakogudesse on valitud avalikul koosolekul erinevate valdkondade esindajad – ettevõtjate, kodanikuühenduste, hoolekogude, noorte ja eakate seast. Kogus on ka kaks selles piirkonnas valimistel enim hääli saanud isikut, kes on n-ö poliitilised, kuid nende olemasolu osavallakogus on vajalik, et tuua osavalda infot volikogu eelnõude ja suundade kohta.
Minu arvates on osavalla süsteem Hiiumaale kasulik. Kui vallavalitsus viib läbi haldusjuhtimise süsteemi analüüsi, siis selgub, kas osasid tegevusi ja valdkondi peab tsentraliseerima. Osavalla­kogu eesmärk aga on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine. Kas ülejärgmisel valitsemisperioodil on Hiiumaal viis, kolm või mitte ühtegi osavalda, näitab aeg ja Hiiumaa areng.
Osavallakogud, mis esindavad erihuvigruppe, on igal juhul vajalikud, seda enam, et osavallakogud panustavad oma aega kogukonna arengusse ilma TASUTA.

Anu Pielberg
VL Ühine Hiiumaa

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411