Teisipäev, november 23, 2021
 

Georadariga hakatakse uurima Põlise leppe kivide alust maapõue

Piret Eesmaa | Hiiu Leht
Piret Eesmaa | Hiiu Leht
Mõned aastad tagasi uue infotahvli saanud Otimäe ehk Põlise leppe kivide ümbrust on kavas skaneerida georadariga, lootes paiga ajalukku veidi selgust tuua.
“Loodame nii saada aimu, miks need kivid siin on,” rääkis üks projekti eestvedaja Hector Jimenez. “Praegu me ei tea kindlalt isegi seda, mis ajastust need on.”
Hector on arhitekt ning kivikuhelik püüdis tema tähele­panu kui üks võimas megaliitehitis. “Teised maailmakuulsad megaliitehitised on näiteks Stonehenge ja Egiptuse püramiidid,” tõi ta võrdluseks. Nii võttiski Hector
ühendust maaomaniku Tõnu Otsasoniga ning küsis, kas tollel poleks huvi seda kohta uurida. Muidugi oli!
Pildid maapõuest
Esimese sammuna tuli kavasse georadari uuring. Georadar on suhteliselt väike niidukisarnane masin, millega saab teha pilti maapõuest ehk näha maa sisse, ilma, et peaks labidat maasse lööma. Kui kivide all on näiteks haud, nagu mõned teooriad Otimäe päritolu kohta väidavad, peaks see kindlasti neil fotodel näha olema. Nende põhjal saab otsustada, kas ja kui, siis kuidas edasi minna.
“Uuringu teeme kindlasti ära enne lund,” ütles Hector. See on tellitud ettevõttelt nimega OÜ Elermo, mis on Eesti ainus georadari täisteenuse pakkuja. Plaanis on skaneerida kogu kivisid ümbritsev krunt ehk 1500 ruut-
meetrine maa-ala ja see võtab aega kümme tundi. Materjali järeltöötluseks kontoris kulub veel üks päev. Enne seda tuleb plats ära niita. “Osa maast on põllu all, seda saame niita traktoriga, aga jupp maad otse kivide kõrval on nii ebatasane, et tuleb kasutada trimmerit, mis võtab ilmselt mitu päeva,” selgitas Hector.
Inimestest inspireeritud
Tõnu Otsason on algusest peale asja juures nõu ja jõuga abiks olnud. Tänavu juunis toimus kivide juures tema eestvedamisel ka ajaloo­piknik, kus kohalviibijate huvi ja toetus edasiste uurimiste vastu oli nii suur, et see sütitas. “Saime isegi julgustust Kultuurkapitalist toetust küsida, mida poleks küll ise osanud arvata,” rääkis Hispaanias sündinud arhitekt. “Suurema osa uuringuks vajaminevast rahast saimegi sealt – see oli aasta parim uudis!” jagas ta.
Teise vajamineva osa jaoks korraldati Hooandja kampaania, mis on aktiivne veel 29. novembrini ja ootab jätkuvalt panuseid. “Georadari uuringu jaoks puuduoleva raha saime kahe päevaga kokku – aitäh kõigile!” rõõmustas Hector. Kogumine aga jätkub, sest asjaajamist on projektiga omajagu, alustades niitmisest ja lõpetades uue pikniku korraldamisega tuleval suvel. Ühe auhinnana pakutakse Hooandjas projekti toetajale võimalust olla üks esimestest, kes uudiseid kuuleb. Kampaania leiab Hooandja lehelt pealkirjaga “Põlise leppe kivide aluse maapõue uurimine geo­radariga”.
Otimägi on üks populaarsemaid ja huvipakkuvamaid kultuuriobjekte Hiiumaal. Viis peamist seletust selle päritolu kohta on: 1) kuningas Ingvari haud, 2) pronksiaegne kalme, 3) kärajaplats, 4) vabamüürlaste pühamu ehk krahv Ungern Sternberg tahtis rajada püramiidi, 5) meremehed tõid kivid kokku, et tagada head õnne merel.
Uurimisaeg kätte jõudnud
Ümberkaudsete alade asustus Otimäe ümbruses ulatub muinasaega – seda tõendavad nii lähiümbruse kivikirstkalmed kui ka mõningad juhuleiud.
Arheoloog Eerik Laid leidis eelmise sajandi kahekümnendatel selle lähistelt ka ühe lohukivi ning on dateerinud kivikalmed pronksi­ajast pärinevaiks.
Muinasteadlane Aivar Kriiska uskus kohaliku asustusajaloo ulatuvat hilisesse kiviaega ja seda vaid peale paari teedeehituse käigus tekkinud mulla­hunniku kiirkorras sonkimist (sadakond meetrit Põlise leppe kividest).
Muinasaegseks on Oti­mäge peetud arheoloogia kui teaduse algusaegadest peale. Nõukogude ajal dateeriti see kivikalmena 1. aasta­tuhandesse eKr.
Kahjuks tookord kaevamisteni ei jõutud. Vaid Vello Lõugas tuvastas Otimäest linnulennult pool kilomeetrit kirdes ühe põletus­matustega kivikalme.
1938. aastal külastas pühapaika Teaduste Akadeemia akadeemik Jüri Uluots, kes oli külaliseks Pühalepa küla Kõrtsi talus. Koos taluperemehe Evald Eskoga istusid nad kiviringil Põlise leppe kivide juures ning arutasid püramiidi teket ja päritolu. Lepiti kokku, et kivipüramiid ja selle ümbrus jäävad kaitse alla ning ootama paremaid aegu uurimiseks. Ehk on need ajad nüüd kätte jõudnud.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411