Reede, oktoober 8, 2021
 

Uue koolimaja ehitus käib veel maa all

Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Kärdla põhikooli uue hoonetekompleksi ehitus on kuu aega kestnud. Ehitus 5ECO suur silt on väljas ja koolimaja parkla kaitsetaraga piiratud.

Käisime ehitusjärge vaatamas Kärdla põhikooli direktori Margit Kagadze ja vallapoolse projektijuhi, valla arhitekti Kaire Nõmmega.

Selgub, et suured elupuud, mis Kärdla muusikakooli maja eest ja kõrvalt maha võetud, pole üldse ehitusele jalgu jäänud. Hoopis muinsuskaitseameti korraldusel maha võetud, et need muinsuskaitse all olevat koolihoonet ei varjaks.

“See on tehtud puhtalt vaadete avamiseks, et anda rohkem valgust ja õhku sellele vanale ja väärikale majale,” selgitas arhitekt Kaire Nõmm.

Suureks kasvanud elupuudest loobuti selleks, et alles saaks jääda tamm, mille oksi ikkagi kärpida tuli. Nõmme sõnul tuleb puid koolimajade juurest maha võtta veelgi, näiteks suur nulg on lihtsalt ära kuivanud ja nüüd ohtlik.

Kole oluline kuur 

Seevastu jääb muinsuskaitse soovil ka uue ja ilusa koolimaja kõrvale alles vana kuur, mille seinalauad alt kõdunenud ja katuselt osa tõrvapappi tükkidena minema lennanud.

“Loodame tulevikus kuuri ka korda teha. Praegu jääb see veel sellisena vanu aegu meenutama,” ütles Nõmm. “See kuur on üks vähestest säilinud oma ajastu abihoonetest ning seetõttu väärtuslik. See on komplektis vana koolihoonega, selle kunagine abihoone.”

Kärdla põhikooli direktor Margit Kagadze kommenteeris, et uues, järgmisel aastal valmivas koolimajas jäävad tema kabineti aknad just selle kuuri poole – seega ei saa ta unustada, et kuurile tuleb lahendus leida, näiteks ehitades uue kuuri, mis kordab vana ehitusvõtteid ja arhitektuuri.

Maja taga käib töö, kunagine katlamaja ja selle korsten on juba lammutatud, aga söökla veel alles. See lammutatakse siis, kui uus koolimaja valmis, selgitas Nõmm.

Praegu rajab (all)töövõtja maa-aluseid kommunikatsioone, sellest annab märku see, et kaugküttefirma Utilitas kirjadega auto on ka kohal.

Koolidirektor viipab käega, näidates piire, kust kuhumaani uue koolimaja “piirid” ulatuvad. Maja üks külg ulatub olemasoleva koolivõimlani ja selle nurk kattub natuke senise võimlaga – seal saab olema kahe maja ühendus. Uue hoone teine külg on kaugel ja uue hoone tiivad sirutuvad suurelt üle kogu praeguse kooliõue – peaaegu tööõpetuse majani välja. Hoone tiibadeosa on ühekorruseline, keskmine plokk kahekorruseline.

Põhimõtteliselt kogu õu saab maja täis – hoone ühekorruseline osa on sopiline ning hoone tiibade vahele jäävad sisehoovid ka nendes saab õppetööd läbi viia,” selgitas Kaire Nõmm.  “Ja siin, meie ees, on tulevikus söökla,” näitab ta auto- ja kaevamisjälgi täis kunagisele õuemurule.

Pidulik sissepääs tuleb

“Loodame, et ilm soosib ja ehitaja kiirustab ka, et saaks maaalused osad enne külmasid tehtud – see on väljakutse muidugi,” tõdes arhitekt. Nimelt kulus ehitushankeks ehitushindade kallinemise tõttu loodetust kauem aega ja sellevõrra lükkus ka tööde algus hilisemaks.

Margit Kagadze ütles, et kuigi algselt planeeritud sissekäigu varikatust kui sellist ei ehitata, saab kooli sisenemise ala, mis rajatakse olemasoleva koolimaja alale, olema ilus ja pidulik ning vastab õpilaste soovidele.

“Kooli sisenemise pidulik ala, koos väiksema vaba aja veetmise ja istumiskohtadega, tuleb,” kinnitas direktor, et ilus ühendus koolimaja ja Uue tänava vahel on olemas ja ehituskärbete tõttu mitte midagi poolikuks ei jäeta. Näiteks on uue koolimaja ees lipuväljak, madal batuut ja sissekäigu juures parkimistaskud, kus saab auto peatada ja lastel turvaliselt väljuda lasta. Kagadze ütles, et sissepääsuala kujundati arhitektide poolt küll pisut teistsuguseks, aga tegu on ikkagi terviklahendusega, mille juures võeti arvesse ka õpilaste soove.

Sünniprognoos ei pea paika

Uus koolimaja, mida riigi poolt nähti algul ette 300 lapsele, tuleb suurem, mõelduna 340 lapsele. “See on meie enda soov, pidasime pikalt läbirääkimisi haridus- ja teadusministeeriumiga, sest me usume, et sünniprognoos, mis ei näita nii suurt laste arvu kasvu, ei ole väga adekvaatne, sest see ei võta arvesse rännet,” selgitas Kagadze.

Juba praegu on põhikoolil võtta tõestuseks hea näide – sünniprognoosi järgi oleks sel sügisel pidanud esimesse klassi tulema 21 last, aga tuli 35. “Me ei saa seda sünniprognoosi uskuda ja see 40 last lisaks oligi sellepärast, et me usume – Hiiumaale lihtsalt tullakse tagasi või siis tulevadki uued pered ja me peame olema valmis, et lapsed kooli ära mahuks, et me ei hakkaks uue koolimaja kõrvale kohe konteiner-koolimaja ehitama.”

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411