Reede, oktoober 29, 2021
 

Bastioli: Dagöplastil oluline roll kogu Euroopa rohepöördes

MERIT SAVIOJA
NOVAMONT
Eelmisel nädalal koos kolleegidega kaks päeva Hiiumaal töötanud Itaalia suurettevõtte ASi Novamont tegevjuht Catia Bastioli ütles nelja­päeval Käina Tuuletornis Hiiu Lehele antud intervjuus, et Dagöplasti roll kogu Euroopa rohepöördes on väga oluline.
Aasta algul omandas Euroopa suurim bioplastitootja AS Novamont Norra ettevõtte BioBag ning ka selle Käinas asuva tütarfirma Dagöplast. Ettevõtete koostöö on tegelikult kestnud juba 30 aastat ning tehing aitas jõud veelgi tihedamalt ühise eesmärgi nimel ühendada. Kaks ettevõtet, üks soov – hoida meie planeedi tervist. Novamont ja BioBag panustavad sellesse eesmärki biolagunevate toodete ja materjalidega, mis vastutustundlikult toodetud.
Aga mis kasu on headest toodetest, kui need lõpuks ikkagi avamaale prügilasse jõuavad või lihtsalt ahju lükatakse? Ei mingit.
Aega on vähe
Seetõttu on Novamonti tegev­juht Catia Bastioli ja Bio­Bagi Ida-Euroopa müügijuht Jørn Johansen võtnud oma südame­asjaks ringmajanduse mudeli juurutamise kõikjal, kus tegutsevad. Ka Hiiumaal.
Juba 1972. aastal avaldasid neli teadlast raporti peal­kirjaga “The Limits to Growth”, mille järeldused olid ühesed – planeedi tagavarad ei ole lõputud ning inim­tegevus vaid kiirendab nende ammendumist.
“Nüüdseks on raporti avaldamisest möödunud pea 50 aastat, kuid muutunud ei ole peaaegu mitte midagi,” ütles Bastioli. CO2 sisaldus atmosfääris on viimase kahe miljoni aasta kõrgeimal tasemel. “Aega on vähe, tegutseda tuleb kohe ja suurelt,” on ta kindel.
Täiuslik ring
Bastioli on veendunud ringmajanduse mudeli pooldaja. See tähendab tootmisprotsessi, kus midagi ei jää järgi, ehk prügi ei teki või tekib minimaalselt. BioBagi näite põhjal näeks see välja nii: taimsest tärklisest valmistatakse bioplasti, sellest toodetakse biojäätmete kogumiseks prügikotte, jäätmed komposteeritakse. Protsessi käigus vabaneb energia, millest toodetakse gaasi ning jäätmetest saab väetis, mida põllumehed kasutavad taas uute (tärklise)taimede kasvatamiseks. Täiuslik ring.
Koostöös BioBagiga on Nova­mont selliseid süsteeme tööle pannud Norras, Itaalias, Rootsis, Soomes ja USAs, alustades väikestest 5000-liikmelistest kogukondadest ja liikudes edasi 30 000 elanikuga linnade juurde, lõpetades suurlinna Milanoga.
Catia Bastioli rääkis, et praeguseks eraldab Itaalias bioprügi ligikaudu 90 protsenti elanikest ning 47 protsenti kõigist biojäätmetest läheb taas ringlusse, kusjuures Euroopa keskmine on vaid 16 protsenti. Ta avaldas lootust, et Baltimaades saab seda mudelit isegi kergem juurutada olema, sest inimesed peavad loodusest lugu.
Aasta Leiutaja 2017
Itaalias oli olukord 1990. aastate algul, mil Bastioli oma karjääri keemikuna alustas, sootuks teine. Maa oli kõrbestumas, tehased reostasid kemikaalidega pinnast ja vett, esines erosiooni. Toimus deindustrialiseerimine, kõike toodeti kusagil mujal, algamas oli üleilmastumine. Bastioli asus aega tagasi pöörama, ent ettevõte, kus ta uurimisgrupi juhina töötas, sulges uksed. Uskudes sellesse, mida tegi, ei tahtnud ta uurimist pooleli jätta ning võttis oma uurimisgrupi ja leidis sellele ise rahastuse. Itaalia tähtsaim pank ja üks riskikapitaliettevõte nii-öelda tulid paati. Eesmärk oli luua materjale ja väetisi, mis ei reostaks mulda ega vett, oleks biolagunevad ning vastutus­tundlikult toodetud. Aga ka töötada koos kohalikega ja nende heaks, tuua tootmine tagasi kodu lähedale ning arvestada põllumajanduse sotsiaalsete mõjudega. Nüüdseks on ASi Novamont nimel üle 1500 erineva patendi ning bioplasti valdkond ilma Catia Bastiolita ei oleks see, mis see on praegu.
2007. aastal omistas Euroopa Patendiamet talle ka Aasta Leiutaja tiitli.
Taimne bioplast päästab
Oma esimestele materjalidele tarbijat otsides leidiski Bastioli BioBagi. “Jørn Johansen oli esimene inimene, kes meie loodud materjalidesse uskus,” jagas ta tunnustust. Koos asuti tööle polüetüleenkilekottide asendamise nimel ning töötama välja süsteemi, kuidas vabaneda toidujäätmetest ja need taas ringlusse suunata. “Oleme palju teinud, kuid palju on veel teha,” lausus Bastioli. Koos, ühes ettevõttes on see lihtsam ja nii jõutakse ka rohkemate inimesteni, usub ta.
Novamonti taimset päritolu bioplast, BioBagi bio­lagunevad kotid ja Johanseni loodud õhutatud biojäätmete kogumiskorv on hea algus, kuid nende olemasolust üksi ei piisa selleks, et maailmas oleks vähem prügi, reostust, raiskamist, jne. Bastioli sõnul on vaja toimivat süsteemi ja sellega käibki praegu töö kogu Euroopas ja Eestis. Läbi­rääkimised bioprügi eraldi kogumise teemal mitmete Eesti omavalitsustega juba käivad, sealhulgas Tallinnas. Sõlmitud on ka kokkuleppeid. Dagöplastis toodetud biolagunevad kilekotid ja biojäätmete õhutusavadega kogumis­korvid on üks väga hea võimalus biojäätmete kogumiseks kodustes tingimustes ja omavalitsusjuhid juba mõistavad seda.
“Meie huvi ei ole tegelikult teha äri, kuigi ka kasum on oluline,” ütles Bastioli. “Tahame juurutada ringimajanduse mudelit, sest muidu ei ole meil lihtsalt varsti enam kuskil elada – oleme sõdalased ühes suures võitluses, ja kuigi väga tublid, siis peame kõik olema veel tublimad,” ütles ta veendunult.
Kui 1990. aastatel, mil visionäärid Bastioli ja Johansen oma tegevust alustasid, teemast veel peaaegu ei räägitud, siis nüüdseks on Euroopa Liit seadnud kõigile liikmes­riikidele eesmärgiks ja kohustuseks hakata biojäätmeid eraldi koguma hiljemalt 2023. aasta lõpuks. 2025. aastaks tuleb 55 protsenti neist ka taas ringlusse suunata. Hiiumaal on biojäätmete eraldi kogumine kohustuslik juba praegu, nende taasringlusse suunamine praegu aga veel ei toimi.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411