Reede, september 3, 2021
 

Ülevaade tööampsudest ehk kuidas inimesed uuenduse vastu võtsid ja kui tihti kasutasid?

Alates eelmise aasta 1. septembrist saavad kõik inimesed, kes on ennast töötuna arvele võtnud, teha iga kuu põhitöö otsimise kõrvalt nii-öelda väikseid “tööampse”.

Enne uue seaduse jõustumist pidi ennast töötuna arvelt maha võtma, kui taheti minna tegema mõnda lühikest tööotsa.

“Paljude inimeste jaoks oli töötuna arveloleku lõpetamine ja seejärel uuesti arvelevõtmine hirmutav ning tekitas palju küsimusi. Praegu on need hirmud ületatud ning inimesed kasutavad aktiivselt võimalust teenida põhitöö otsimise ajal lisaraha, samal ajal kaotamata ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist või töötutoetust,” räägib tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juht Marina Radik.

Mis need tööampsud täpsemalt endast kujutavad?

Sisuliselt saab töötu tööampse teha töötuna kaheksa päeva kuus. Näiteks võib ühe kuu kohta sõlmida ühe kaheksapäevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut – seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd.

Marina Radik räägib, et alguses oli ka üksjagu segadust, näiteks  juhtus selline olukord, kus inimesega sõlmiti aastane leping, mis sätestas, et inimene töötab kaheksa päeva kuus. “Sel juhul ei ole tegemist enam tööampsuga, sest lepingu periood on pikem kui kaheksa päeva”, lisab ta.

Tööampse tehes ei tohi brutotasu olla kokku rohkem kui 233 eurot ja 60 senti ehk 40 protsenti selle aasta töötasu alammäärast. Samuti võib tööampse teha töötuna arveloleku ajal kokku kuni 12 kalendrikuul kahe aasta jooksul.

“Tänavu septembris saab täis aasta tööampsude lubamisest ja need, kes iga kuu on kasutanud seda võimalust, peavad arvestama ajalise piiranguga,” selgitab Radik.

Senine tagasiside

Radik toob välja, et kuigi alguses oli tööampsude kohta üsna palju küsimusi, siis üldises plaanis andsid inimesed sellele positiivse tagasiside. Palju tekitas segadust just see, mis saab töötuna arvelolekust ja kas hüvitis ikka jääb.

“Tööampsu puhul töötuna arveloleku ja hüvitise osas midagi ei muutu. Lisaks hüvitisele või toetusele on võimalik teenida lisaraha, samal ajal hoida oma kompetentsi või õppida, proovida midagi uut,” sõnab Radik.

Samuti uuriti sageli palga kohta – mis siis ikkagi tähendab brutopalk ja kas puhkusetasu läheb ka arvesse? “Vastus on jah, kõik tasud lähevad arvesse ja teenida on võimalik brutotasu 233,60 eurot.”

Eesti Töötukassa vaates aitas tööampsude võimaldamine oluliselt suurendada koostööd maksuameti, tööinspektsiooni ja tööandjatega.

Kus ja kui tihti neid tehti?

Kõige enam tööampse on esimese aasta jooksul tehtud klinditeeninduse ja kaubanduse valdkonnas. Neile järgnevad toitlustus, majutus, puhastusteenindus ja ehitus. “Kuude lõikes on palju tööampse tehtud ka näiteks sotsiaaltöö-, hooldustöö-, hariduse-, dokumendihalduse-, iluteeninduse valdkonnas.”

Keskmine tööampsude kestvus ühe kuu vältel on kaks-kolm päeva. See viitab sellele, et tööampse tehakse pigem üksikuid päevi, kui et järjest töötataks kaheksa päeva.

“Tööampsude puhul on meil väga hea meel, et neid kasutati kohe algusest peale kõikides Eesti maakondades, alates väikesest Hiiumaast, lõpetades pealinnaga ning nii on see olnud terve aasta,” räägib Radik.

Septembris tehti 1594 tööampsu, oktoobris juba 2321 ning viimaste kuude jooksul jäid need numbrid 3000 juurde. Rekordarv tööampse oli mais (3901), mis võib Radiku sõnul olla suuresti seotud piirangute leevenduse ja hooajaliste tööde tõusuga. Ka juunis oli ampsutajate arv suurem kui enamikel varasematel kuudel. Kokku on esimese aasta jooksul tööampsu proovinud ligi 8000 inimest.

 

LAURI KOOL

Eesti Töötukassa

 

Naised on märksa usinamad ampsutajad kui mehed. Naiste osakaal kuude lõikes on 70%.

Vanuseliselt väga suuri erinevusi ei ole – ampse teevad nii noored kui vanemad inimesed. Teistest pisut vähem alla 19aastased ja ka üle 60aastased.

70% tööampsutajatel on erialane haridus (kõrg- või kutseharidus). Rohkem teevad tööampse inimesed, kes on olnud töötuna arvel kuni pool aastat.

Aktiivsemaks on muutunud ka mitu sellist inimest, kes on aastaid töötud olnud, aga nüüd, kui avanes võimalus ampse teha, on jälle tööturule naasnud.

 

Allikas: Töötukassa


 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411