Teisipäev, september 28, 2021
 

Peadirektor Tõllu jama õppetunnist, lisalaevast ja järgmise perioodi hankest

HARDA ROOSNA
Jaanuaris alustanud riikliku transpordiameti peadirektor Kaido Padar käis Hiiumaa bürood vaatamas reedel. Padar, keda hiidlased tunnevad OÜ TS Laevad käivitamise ajast, sai suurameti kõik ülejäänud 16 bürood läbi käidud suve lõpuks. Hiiu saarele jõudis ta alles nüüd, napilt enne, kui riigieelarve numbrid lukku löödud.

Hiiu Lehele antud intervjuus ütles peadirektor, et ametis juba tegeletakse järgmise kümneaastase parvlaevaliinide hankega, rääkis, milline oli suvise parvlaevakriisi õppetund ning lahkus saarelt, kaasas vallavalitsuse taotlus, tuua suviseks tipphooajaks Hiiumaa liinile kolmas laev.

Peadirektori vastuvõtjaks transpordiameti Posti tänava majas oli vahepeal ametikõrgendust saanud, üks ühendameti kuuest direktorist, Raido Randmaa, kes nüüd vastutab nii maanteede kui veeteede korrasoleku eest.

Mis asjus täna saarel?

Kaido Padar: “Kuna suvi läks Tõllu ja kõigi muude probleemidega tegelemisele, siis alles suve lõpuks sain kõigile büroodele ringi peale, välja arvatud Hiiumaale. Sealt see tuligi, et mõtlesime – enne eelarve tegemisi käime ikka Hiiumaal ka ära. Hiiumaa on väga südamelähedane koht mulle – siin sai ju elu esimene laevafirma käivitatud. See oli 2016, viis aastat tagasi – kui ruttu läheb aeg. Käisin sellesama laeva peal kapteni juures ja madrusepoisid mäletasid mind ja tulid kättpidi tervitama… Ja kui ma seal istusin, siis mõtlesin, et kui hästi on teenus tegelikult toiminud kuni selle niinimetatud Tõllu jamani, kus hiidlased ja saarlased peaaegu omavahel tülli läksid. Aga mis näitaja on see, et kinnisvarahinnad on Hiiumaal kõige rohkem tõusnud? Järelikult teenus toimis nii hästi, et keegi ei pannud isegi tähele, et praam vahepeal ei sõida. Sellised mõtted tulid mul laeva peal.

Me ise arvame, et suvehiidlased avastasid, et siia saarele oli hea koroonapandeemia ajaks pakku tulla ning ühtlasi märkasid, et saab kaugtööd teha ja lihtsalt mandri vahet liikuda. Kuidas on lood kaugtööga transpordiametis?

Ka meile transpordiametisse, kus töötab üle 800 inimese, tuleb järjest rohkem tööle inimesi, kes töötavadki väljaspool Tallinna ja Tartut. Raido Randmaa on ju hea näide – esmaspäeval ja reedel teeb ta tööd Hiiumaal, aga teisipäeval ja kolmapäeval on ta Tallinnas tööl. Nii et julgustan kõiki Hiiumaale tulema ja kinnitan veel kord, et siin on väga ägedad inimesed, toredad.

Milline oli sellesuvise praamikriisi õppetund transpordiameti peadirektori jaoks ja mida teha selleks, et see enam ei korduks?

Selgituseks lehelugejale, et transpordiamet on teenuse tellija, ministeerium ehk valitsus annab meile raha ja meie peame selle raha parimal moel lepingu vastu firmadele edasi andma. Eks see suvi oli ju tegelikult hästi keeruline. Ma ise võtsin just puhkuse kaheks nädalaks ja see puhkus läks täpselt Tõllu asjadele. Ja nii karm, kui see ka tegelikult pole, ühel hetkel neid otsuseid demokraatlikult teha on väga raske. Igal juhul transpordiameti poolt ka vabandan kõigi hiidlaste ja külaliste ees – eks see oli keeruline. Mida me püüdsime teha – lennureise juurde panna, teha koostööd ühistranspordifirmadega. Loomulikult me teame ju, et Hiiumaa ja mandri vahele ei tule kunagi silda, parvlaevaühendus jääb ja see on eluks oluline. Eks see lahendus lõpuks taandub sellele, mis saab uue parvlaeva hankega. See on küll meedias vähe tähelepanu saanud, aga üleeelmisel nädalal [36. nädal – toim] majandusministeerium palus meil hakata ette valmistama 2026–2036 hanget. Hange on plaanis välja kuulutada kevadel ja suveks leida kas seesama firma, kes täna teenust pakub, või keegi uus. Miks me nii vara hanget ette valmistame, on just nimelt see, et kui mõni ettevõte näeb, et keskkonnasõbralikud laevad on tema tulevikuäri, siis on tal paras aeg need laevad ehitada. Tal jääb neli aastat aega, et need laevad ehitada.

Kas ka Hiiumaale võiks tulla mingisugune varu- või lisalaev? 

Me ei ole päriselt jõudnud sellega tegelda ja selle hanke peale veel väga põhjalikult mõelda, aga üks, mis on kindel, et mingisugust keskkonnasõbralikkust peavad need laevad tulevikus tooma. Miks ma ütlen niimoodi, sellepärast, et kohtudes esmaspäeval [Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektori – toim] Henrik Hololeiga, ta ütles väga selgelt, et väga suured ootused CO2 ehk keskkonnamõjude vähendamisel on just merendusele ja lennundusele ja maanteedele ka. Ainukesed, kes praegu nii-öelda võidavad, on raudtee pool. Ja kui küsida etteruttavalt, mis saab järgmisest suvest, siis ma tean seda, et TS Laevad vaikselt vaatab [lisalaeva otsides] ringi, nad ei ole meiega veel rääkima tulnud, mis see maksab. Lähinädalatel selgub, kui palju me eelarvest raha saame. Praegu käib eelarveprotsess ja lepitakse kokku järgmise aasta rahanumbreid. Tahaks väga hiidlastele häid sõnumeid tuua, aga täna veel ei ole neid tuua. Uudised tulevad kuu või isegi kahe kuu pärast ja siis on näha, kui palju me tegelikult raha saame.

Kas saan õigesti aru, et kui raha oleks olemas, siis oleks mõeldav, et 2022. suvel oleks Hiiumaa liinil lisalaev?

Ameti poolt vaadates on see pigem ikkagi hästi lihtne küsimus. Me teame ka seda, et hiidlased on soovinud endale kesköist praami. Ma olen seda vähemalt kuulnud. Küsimus on see, kas osta riigina teenust sisse veel pikemalt ühes ööpäevas. Teine on see, mis ühistranspordis laiemalt toimub – kas panna lisabussireise või panna lisalennureise. Need on asjad, mida meie vaatame alati ühistranspordi puhul tervikuna, et kus on see nõudlus, kus on vajadus ja mida selle rahaga parimal moel teha. Ühistranspordi dotatsioonid kokku üldse on aastas 70–80 miljonit, nii et need numbrid riigieelarves on väga suured, et õigeid otsuseid teha.

Kas pidasite kesköise praami all silmas hiidlaste-saarlaste soovi, et saaks kord nädalas Tallinnas teatris-kontserdil käia ja õhtuks veel koju tagasi?

Meil on täna TS Laevadega väga hea koostöö ja eks need analüüsid neilt veel tulevad. Aga kui midagi nende nelja suure laevaga juhtub, siis nagu see suvi ka näitas, et on väga palju närvipinget ja magamata öid ja palju mõtlemist. Kaasa arvatud oli laua peal küsimus, kas saame kusagilt lisalaeva. Ma ise palusin helistada Tallinkisse, kas on võimalik, et teeme siis päevas ühe suure reisi suure laevaga ja toome suured autod ära, aga seda [laeva] ei ole. Igasugu ulmelisi ideid käis läbi. Riigi poolt vaadates oleks ju väga lihtne – lähed TS laeva juurde ja ütled, et olgu tagatud, aga lõpuks ju elanik vaatab ikka riigi otsa – miks riik ei tee midagi? Miks riik ei hoolitse meie eest? Selles suhtes oli see väga hea õppetund meile kõigile, et asjad juhtuvad alati siis, kui ei peaks. Kui sa mäletad seda käivitamise perioodi, siis sai ju vesi kanalis otsa ja laevad ei saanud sõita. Täna just küsisin kapteni käest, kas samasugust olukorda on olnud. Ta ütles, et oli just olnud olukord, kus merevee tase oli suhteliselt kriitiline, aga öösel tuli vesi tagasi. Need on need asjad. Kindlasti huvitab hiidlasi ka see, kuidas on Rukkirahu kanaliga – kas on plaan või ei ole. Eile juhtkonnas arutasime seda, et kui vaatasime teehoiukava, siis küsisime endalt, miks teehoiukava juures ei ole veeteehoiukava?
Miks veeteed on kuidagi teistmoodi, miks seal pikka vaadet ei ole? See dokument on valmimas ja me saame ühel hetkel öelda rahastuse mõttes riigi poole pöördudes – näete, viie-kuue aasta rahastus on siin vastas ja meil on vaja hoida ka neid veeteid, mis on väga oluline osa. Me hooldame kuskil 1400 kilomeetrit veeteid Eestis.

Rukkirahu puhul on ka see teema, et kui kolmas laev tuleb, kuidas nad omavahel graafikusse saaks. Saarele tulija või kohalik peab arvestama, et merereis läheb võib-olla pikemaks. Need on küsimused, mis kahju küll, kõiki lubadusi ei saa välja öelda, aga neid me seal arutanud oleme.

Kas kohalikud omavalitsused, Hiiumaa vald ja Saaremaa vald võiksid partnerina lepingus kirjas olla?

Olen kuulnud hiidlaste unelmat ja soovi, et äkki peaks eraldi lepingud olema mõlemale liinile. Ma ei tea, kes seda ütelnud on, aga ma arvan, et see ei ole hea mõte. Teenus läheks riigile kindlasti kallimaks ja ma ise arvan, et mida suurem on laevafirma, seda suurem on selle võime neid kriise lahendada. Ja see suvi oli ikkagi kriis, mis siin salata, ja keeruline väljakutse.

Eraldi liinide lepingule nii väga ei keskendukski, aga ikkagi, kuidas teha nii, et hiidlaste soove kuulda võetaks ja neist n-ö üle ei sõidetaks?

Me transpordiametis püüdsime Tõllu juhtumi puhul olla kõnekeskus, see keskpunkt, kuhu ühendus ministeerium, teisalt kohalikud omavalitsused ja siis kolmas siis laevafirma. Olukorrad olid seal ikka väga tulised. Kuidas tõsta, keda tõsta? Üks asi on inimeste vedu, saad ju tulla jalgsi laeva, võid auto sadamasse jätta. Aga kaubavedu ei saa ära jätta ja saarlased olid hädas viljaveoga. Ainuüksi see näide, et nädala keskel tõsteti laevad tagasi oma liinidele – see näitab, et tegelikult võeti hiidlasi kuulda. Mina ütleks, et hiidlased olid selles olukorras saarlastega täitsa võrdsed. Ka nende endi vahel oli naginat, aga see on normaalne, sest vallajuhid peavad alati oma rahva eest seisma. Me oleks ametnikena ka ju võinud öelda külma kõhuga, et me ei pane lisalende, aga lisalennud läksid praktiliselt ühe päevaga täis. (Raido Randmaa: Reedesed ja pühapäevased lennureisid müüdi läbi tunni ajaga.)

Ei tohi ka mõelda seda, et ah, miks te ei tee seal midagi. Tegelikult need koosolekud olid väga kiired, väga intensiivsed ja igapäevased. Ja nii kui oli otsus tehtud, nii läksid kohe TS Laevad esindajad ja minister oli ka seal juures, meie taandusime, läksid siis vallajuhtide juurde ja enne kui tehti pressiteade, öeldi vallajuhtidele, kuidas see otsus oli. Ei mindud läbi meedia teatama, et nüüd on niimoodi, külma kõhuga ja ongi kõik. Endise kommunikatsiooninimesena püüdsime hoida sellist joont, aga loomulikult – inimesed said pihta, selles ei olnud küsimustki. Solvumisi oli. Ja mis oli üks argument – väga selgelt seesama maht, mis üle läheb. Kas sul järjekorras on kolmsada autot või sul on kolmkümmend autot. Vahe oli umbes selline ja sealt need otsused tulid. Ma pean tunnistama, et osa otsuste puhul ma seal ka ütlesin, et nüüd teeme niimoodi ja ongi kõik – ma olen valmis süüdi olema. Raido muide seisis kriisiolukorras väga hiidlaste eest ja hiidlasi ka kuulati. Nii et hiidlasi oli kohe laua taga rohkem kui saarlasi. (Naerab)

(Raido Randmaa: Emotsionaalselt oli väga raske sel hetkel – olles ise hiidlane ja siis seal nendes töögruppides otsuseid teha – see oli, jah, väga raske aeg.)

Sa pead tippametnikuna valima, kas nüüd teed otsuse südame järgi, nagu peaks tegema või teed nii-öelda pea järgi, et, naljaga pooleks, Eesti riigis kodusõda ei tuleks (Naeravad). Selles suhtes oli see jah, keeruline.

 

Küsis HARDA ROOSNA

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Vahur Reede, saa..

    Milline on siis “Tõllu jama õppetund”?

    Tõllu jama õppetund on ju selles, et TS Laevad võib rahulikult Riigiga sõlmitud lepingut rikkuda, sest Transpordiameti juht Padar võimaldab seda.

    Lepingus on selgesõnaline punkt asenduslaeva liinile toomisest kindla aja jooksul, TS Laevad pole aga asenduslaeva isegi otsinud. Leping lubab “vangerdused” liinide vahel aga mitteasenduslaeva asendusena.

    Tõllu jama õppetund on ju selge – Padar ei saa oma tööga hakkama ka Transpordiametis, ainult üks ad-hoc riiklik PR tegelinski.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411