Reede, august 13, 2021
 

Vastutustunne tuleviku ees ehk miks ma jäin Kärdla põhikooli rahastusotsuse osas erapooletuks

.
Läinud reedel toimunud Hiiumaa vallavolikogu istung oli kokku kutsutud ühel konkreetsel põhjusel. Vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku koguneda erakorraliselt, et saada nõusolek Kärdla põhikooli ehitustööde omafinantseeringu suurendamiseks täiendavalt 1,4 miljoni euro võrra. Kokku kujuneks uue koolikompleksi ehitustööde maksumuseks koos käibemaksuga arvestuslikult 6,4 miljonit eurot. Sellest 3,4 miljonit on kaasfinantseering Euroopa regionaalarengu fondi meetme “Koolivõrgu korrastamine” raames. Seega on valla omaosalus 3 miljonit eurot. Koos selle otsusega kerkiks valla võlakoormus 79 protsendile, mis on üks protsent vähem kui rahandusministeeriumi soovituslik maksimum. Lihtsas keeles tähendab see, et keerame oma hapniku paariks aastaks päris kõvasti kinni.

Ajalooliselt tagasi vaadates tegi otsuse põhikooli uuendamise projektiga ühinemiseks Hiiu valla volikogu oma viimasel istungil 28. septembril 2017. Seejuures oli toonane projekt volikogus arutusel fookusega, kas nõustuda omaosalusega 600 000 eurot. Projekti kogumaksumus oli toona arvestuslikult 4 miljonit eurot. Lihtne arvutus näitab, et vähem kui nelja aastaga on valla rahastusvajadus [selles projektis – toim] kasvanud neli korda.

Lisaks avanesid viimase volikogu arutelu kontekstis asjaolud, mis konkreetset otsustust tugevasti mõjutasid.

Esiteks olid mõlemad kaks pakkumist juunis lõppenud hankes valla eelarvestrateegias planeeritud 5 miljonist eurost 40 protsenti kõrgemad, ületades
7 miljoni piiri. Suurimaks teguriks selles oli hanke eriliselt ebasoodne aeg, sest see sattus täpselt sellesse aega, kus koroonapandeemia järgselt tõusid hüppeliselt nii ehitusmaterjalide kui ehitustööde hinnad.

Kuna pakkumiste hind ületas tunduvalt valla finantsvõimekust, alustas vallavalitsus pakkujatega läbirääkimisi kärbete tegemiseks. Kokku tehti ehitusprojekti 17 kärbet suurusjärgus 900 000 eurot. Kindlasti mõjutavad need nii hoonestu ja ka kogu kompleksi arhitektuurset poolt kui ka õpikeskkonda.

Teiseks ajagraafik. Vallavalitsus on kooli valmimise lõputähtajaks volikogule esitanud 31. augusti 2022. See tingis hanke tegemise kõige kallimal ajal ja oli põhjuseks ka volikogu kokkukutsumiseks kärbitud pakkumiste kinnitamiseks. Veel eelmisel nädalal ütles vallavanema asendaja Hergo Tasuja volikogu ehitus- ja keskkonnakomisjonis, et “täna on selle projekti lõpptähtaeg 31. 08. 2022, et selleks ajaks peavad olema kõik tööd lõppenud, kasutusluba olemas”.

Ometi seisab Riigi Teatajas olevas haridus- ja teadusministeeriumi määruses “Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020” selgelt kirjas, et “Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31. augustini 2023.”!

Suhtlesin isiklikult nii ministeeriumi haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaarega kui ka ministri Liina Kersnaga ja küsisin, kas ebasobiv hetkesituatsioon ehitusturul ja sellest tulenev projekti ebaproportsionaalne kallinemine on piisav põhjendus, et projekti valmimist saaks pikendada aasta võrra. Vastus oli selgesõnaline “jah”.

Vallavolikogu ja eelarve-majanduskomisjoni liikmena tegin ettepaneku, et arutaksime Kärdla põhikooli projekti ja ka selle kallinemist kogu eelarvestrateegia kontekstis ja hindaksime asja suures pildis. Pean seda vastutustundlikuks käitumiseks. Kasvõi näiteks seetõttu, et kehtivas eelarvestrateegias pole lähiaastateks sotsiaalkaitse valdkonna objektidele valla poolt ette nähtud mittemingisugust omaosalust. Ometi on Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil just neile objektidele kaasfinantseeringu saamine väga reaalne.

Olen jätkuvalt väga seda meelt, et Kärdla põhikooli vanad hooned, kuhu ma ise 1975. aastal “uude kooli” läksin, on oma aja ära elanud ja nüüd vajavad lapsed ja noored hoopis kaasaegsemat õpikeskkonda. Samas olen suhelnud paljude ehitusettevõtjatega, kelle üsna üksmeelne hinnang ehitusturu olukorrale on, et sügistalveks turg stabiliseerub ning kui ka hinnad veidi tõusevad, siis 10 protsenti, aga mitte 40 protsenti. Ehk ei süda ega mõistus ei lubanud isegi enne valimisi nõustuda sellega, et teeme kõige kallima, aga ikkagi pooliku rehkenduse.


 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411