Reede, august 27, 2021
 

Rannapaargu väärib hoidmist

Peeter Kondrayjev
Kaja Hiis-Rinne
50 tegevusaasta juubelit tähistanud kohvik Rannapaargu on olnud üheks maamärgiks, mille järgi Hiiumaad teatakse ning ehkki on olnud tõuse ja mõõnasid, on seda ehitist Kärdla mererannal saatmas legendi oreool.
Eelmise nädala reedel oli neil, kes Rannapaarguga otsesemalt või kaudsemalt seotud, põhjust seada sammud peoõhtule, et omavahel kohtuda ja Paargu esimest juubelit tähistada.
Rannapaargus eri ametites, ka juhatajana peaaegu viis aastat töötanud Nele Eller ütles, et läheb peole uudis­himuga. “Pole ammu seal käinud ja põnev on näha, mis on muutunud ning kohtuda endiste töökaaslastega,” põhjendas ta. Juhataja ametis olles veendus ta, et juht üksi ei tee midagi, ja tulemused sõltuvad kõigist. “Rannapaargu on olnud oma töötajate nägu ning mina olen rahul selle näoga, mis meie ajal oli,” kinnitas ta.
Fotode ja lugude hulk hämmastas
Möödunud aastaid ja inimesi meenutas ka peo foto­programm, mis Rannapaargu tegevjuhi Margus Kagadze sõnul oli kokku pandud suurel määral külaliste endi poolt. Nimelt palusid korraldajad peo ettevalmistamise käigus kutsututel üle vaadata vanad albumid ja panipaigad, et leida omaaegseid fotosid Rannapaargust või teemakohaseid esemeid. Fotosid näidati saali­seintel olevatelt suurtelt ekraanidelt.
Tegevjuht ütles, et materjali kogunes hulgaliselt ja pildi­materjali on loodetavasti ka lisandumas – “et midagi kaduma ei läheks”. Samuti on käivitunud lugude kogumine – peolgi tehti intervjuusid ja salvestati neid videos. “Pole võimatu, et meil on ühel hetkel koos materjal dokumentaal­filmi jaoks,” avas Kagadze plaane Rannapaargu ajaloo talletamiseks. Paiga legendaarsus on asjaosalistele kõige suurem väärtus ja teeme omalt poolt kõik, et seda hoida.
Muuseumisse uusi fotosid
Ka Hiiumaa muuseumil on Rannapaargu kohta materjale. Muuseumi teadur Kauri Kiivramees ütles, et dokumente on, aga tema teada ei ole nii-öelda Rannapaargu lugu kokku pandud, kuigi kunagine Kärdla Elektrijaama direktor Richard Michelson olevat seda ärgitanud.
Selgus, et hiljuti jõudis muuseumi hulk hoone ehituseaegse rajooniarhitekti Aarne Maripuu fotosid ehitamise ajast, ajavahemikust 1969 kuni 1971. Lisandunud on ka fotosid, mille pildistas arhitekt Maimu Palm, kes 93ndal aastal tegi linna generaalplaani ja selle jaoks tänavate kaupa hooneid jäädvustas, muu­hulgas ka Rannapaargut.
Kiivramehe sõnul ei ole neid pilte veel muuseumi foto­kogusse arvele võetud.
Muuseumil on fotosid ka Rannapaargu siseruumidest ja ümbrusest. “Näiteks seda, et seal läheduses oli naftabaas, ei mäleta vist praegusel ajal keegi,” arvas Kiivramees Rannapaargust teisel pool Lubjaahju tänavat asunud ala kohta.
Ametlikult valmis!
Rannapaargu arhitekti Taavi Stomma sõnul võib maja valmimis­ajaks lugeda 1971. aasta 28. juunit, sest siis võttis komisjon hoone vastu.
Stomma rääkis, et koha suve­kohvikule pakkus 1969. aasta kevadel välja tookordne Kärdla Elektrijaama direktor Richard Michelson. Maksim Kauberile, kes oli siis Hiiumaa rajooni TSK Täitevkomitee esimees, mõte meeldis. Ta kutsus enda juurde Rahu Eest kolhoosi esimehe Tõnu
Otsasoni ja kolhoosi ehitusjuhi-­arhitektina töötanud Stomma ning veel mõned mehed.Otsasoni otsusel algas kohviku projekteerimine ja mais oli projekt valmis. “Esialgu oli plaan, et kolhoos tellib ja ehitab selle kohviku, aga kui ehitus oli alanud, pandi see varsti seisma,” meenutas Stomma. Siis kerkis küsimus, kas mitte kolhoosi vahendeid ei kasutata ebaotstarbeliselt. Olukord lahenes nii, et tellija rolli asus Hiiumaa Tarbijate Kooperatiiv, mille esimees oli Eduard Velt, ehitama hakkas Hiiumaa ehitus- ja remondikontor ja kohvik valmis kooperatiivi ehitisena. “Hea, et maja valmis ehitati ning Lubjaahju mägi, mis varem oli lihtsalt võsastunud küngas lubjaahju varemetega, sai kultuurseks kohaks,” ütleb arhitekt nüüd.
Palju ei puudunud, et kohvik oleks ehitatud kokkumonteeri­tavatest klaaspaviljonidest, mis oleks Stomma sõnul olnud odavam teha. Siiski sai rohelise tule Stomma projekt, mille katuseidee tekkis arhitekt Voldemar Herkeli projekteeritud suundarajava stiiliga kohviku Merepiiga järgi. See avati aastal 1966 Vääna-Jõesuus mere kaldal ja tunnistati aasta hiljem Eesti parimaks ehitiseks, kuid on tänaseks hävinud.
Hoone käimasolevasse juurdeehitusse suhtub Taavi Stomma rahulikult: “On mõistetav, et  vajadused viiekümne aasta jooksul muutuvad.”
Peost sai osa ka linnarahvas
“Seda head tagasisidet, mida saime kohapeal ja mis meieni on jõudnud peale pidu, on olnud rõõm kuulda ja sellest järeldame, et kõik läks korda,” ütles Kagadze peo järel.
Tal oli hea meel, et lisaks kutsutud külalistele tuli peo finaali – ilutulestikku – jälgima veel ligi paarsada pealtvaatajat, kellest osa liitus pärast ka juubeli tähistajatega.
“Nad tõid juurde mõnusat lisaenergiat,” märkis Martin Kagadze, kelle sõnul tõi rahva huvi hästi esile, et Rannapaargul on Kärdlas täita tähtis koht. Ilutulestiku järel võttis pidu hoogu juurde ning kestis algselt plaanitust kaks tundi kauem.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411