Teisipäev, juuli 27, 2021
 

Kohe gümnaasiumi lõpu järele sobib ajateenistusse minek ideaalselt

MARIA TÕKKE
MARIA TÕKKE
Eelmise nädala algul läks ajateenistusse 2000 noort, neist 49 naist. Hiiumaa kogunemiskohast läks ajateenistusse 21 noormeest. Hiiumaa gümnaasiumi lõpetas 12 noormeest, neist ajateenistusse läks 10, neist omakorda 7 vahipataljoni ja 3 mujale.
Allakirjutanul õnnestus küsida neljalt Hiiumaa gümnaasiumi lõpetanud noormehelt, kes teenivad Tallinnas sõjaväepolitsei vahipataljonis, miks pidasid nad oluliseks kohe pärast kooli lõpetamist astuda ajateenijate ridadesse.
“Aeg ajateenistusse minemiseks tundus gümnaasiumi lõpetamise järel ideaalne – ülikoolis on mulle koht juba olemas ja loodan, et kaitseväes õpitu tuleb mulle ka seal kasuks,” ütles reamees Matthias Kaunimäe. “Peamine põhjus, miks ma kaitseväkke tulin, oli saada kätte huvitav kogemus, mis mind paremuse poole muudaks. Pean ajateenistuse läbimist piisavalt tähtsaks ja tulin siia vabatahtlikuna.” Üksteist kuud on pikk aeg ja kõikse enam pelgan ma väljakukkumist. Koos minuga tuli Vahipataljoni veel kuus klassikaaslast. Otsus ajateenistusse minna tuli küll isiklikest põhjustest, aga asukoht oli kindlasti neist mõjutatud. Enne siia saabumist mõtlesin, et saab, mis saab, ja ehk nii raske ei saa ka siin olema. Praeguseks olen ligi nädala siin olnud ja pean andma endast parima. Lühikokkuvõttes alahindasin tulevast elu, aga samas on siin olnud päris lõbus,” rääkis ta.
Raiko Uus ütles, et tuli ajateenijaks just seepärast, et kodumaad teenida. Ülikool jõuab oodata. Ta on veendunud, et ajateenistus peaks olema auasi iga noore jaoks. Pärimisele, kas need noormehed, kes astusid ajateenistusse kümmekond aastat tagasi, on nõrgemad, vastas ta: “Noored on tänapäeval mugavamad ja veedavad rohkem aega nutimaailmas ja nad lihtsalt on nõrgemad.”
Kõige enam pelgab Raiko teenistuse ajal koduigatsust, kuna peab nii kaua eemal olema elukaaslasest ja pereliikmetest. Meeldiv aga on see, et temaga koos on aega teenimas kümme  klassikaaslast.
Matthias Tammekivi valis ajateenistusse mineku, sest siis saab sellest kohustusest kohe lahti. Ülikooli kavatseb ta minna aasta pärast. “Ajateenistuse läbimist pean ma vajalikuks, sest see karastab meest. Mida ma kõikse enam kardan? Seda vist, et kui mul läheb midagi kolossaalselt valesti teiste silme all. Eks mul oli ikka aimu, mis mind siin ees ootab, aga ainult üldises võtmes,” sõnas Matthias.
Ka Kert Kütt leidis, et just pärast kooli lõpetamist on kõige õigem aeg sõjaväes ära käia, kuna puuduvad teised kohustused. Kert lisas, et hetkel tal veel puudub missioonitunne kaitsta oma riiki, kuid kindlasti see suureneb teenistuses oldud aja jooksul.
Teenistuskäik teada
Värsked ajateenijad alustasid uut väljakutset ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväe-politseis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Praegu harjuvad nad oma uue elukeskkonnaga ja elavad sisse ajateenijate ellu.
Väljaõppe esimese etapina läbivad värsked teenistujad sõduri baaskursuse, mille jooksul arendatakse sõdurite individuaaloskusi. Seitsme nädala jooksul õpivad ajateenijad üksiksõdurile vajalikke oskusi teenistusrelva käsitlemisest esmaabi ja topograafiani.
Baaskursuse lõppedes jaguneb teenistuskäik kaheks – nooremallohvitseride kursus ja autojuhtide erialakursus. Sel aastal on kutsealustel esmakordselt võimalus läbida ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses, kuhu peale baas- ja erialadeõpet valitakse välja kuni 32 ajateenijat, kes siis jätkavad juba erioperatsioonide väejuhatuse väljaõpet.
Leitnant Taavi Laasik rääkis, et see õpe valmistab ajateenijaid ette tegutsemiseks ohtlikus piirkonnas ja keerulistes oludes, kus stressitase on kõrge ja olmetingimused kasinad. “Ajateenijate ettevalmistus ja väljaõpe peavad tagama selle, et nad suudavad sellises keskkonnas tegutseda nii füüsiliselt kui ka vaimselt,” selgitas Laasik. “Ülejäänu osas on suur rõhk erialasel ettevalmistusel – väikeüksuste taktikal, vastase tagalas tegutsemisel ja keerulistes olukordades ellujäämisel.”

PIRET LINNAMÄGI

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411