Kolmapäev, juuni 2, 2021
 

Millised oskused aitavad kõige rohkem raha säästa?

Sisutrundus
palju võib leida nippe ja soovitusi, kuidas ajutiselt raha kokku hoida. Pikaajalisema säästmise planeerimine nõuab aga natuke teistsugust lähenemist. Erinevate ajutiste kokkuhoiumeetodite asemel on parimaks lahenduseks püsivate muutuste tegemine nagu näiteks kasulike oskuste õppimine ja uute harjumuste juurutamine, mis aitavad tulevikus märkimisväärselt kulusid kärpida.

Kõige maitsvamad toidud valmivad kodus 

Üheks harjumuseks, mida juurutada, on kodus toitude valmistamine. Väljas söömine on küll tore, kuid üpris kallis. Muidugi võib aegajalt lubada luksust ning lisaks maitsvale toidule ka restorani meeldivat atmosfääri, kuid mitmed suussulavad toidud saab ka ise valmis teha!

Et restoraniköögi väärilisi toite kodus valmistada, on küll tihti vaja algul lisainvesteeringuid korralike töövahendite näol – näiteks kvaliteetne pann, noad ning multifunktsionaalne köögikombain. Kuigi tehtav alginvesteering võib esialgu tunduda suur, tasub see siiki pikas plaanis ära. Esmaste suuremate kulude katmiseks võib abiks olla krediitkaart.

Retseptide leidmiseks piilu riiulile. Ehk on seal ootamas tolmu koguvad kokaraamatud. Kui need ei sobi, sukeldu internetti. Veebi avarustest leiad retsepte igale maitsele ning igale oskustasemele. Muidugi ei saa eeldada, et üks või teine retsept tuleb välja juba esimesel proovimisel. Küll aga kasvavad oskused ajaga ning õige pea suudad vaaritada toite, mis viivad keele alla nii sinul kui külalistel!

Kokkamisega käsikäes käib toidu kasvatamine. Ette ei ole vaja võtta kartulipõllu või pikkade hernepeenarde rajamist. Alustamiseks sobivad väga hästi klassikalised maitsetaimed ning aknalaual või rõdul kasvatatud tomatid. Näpunäiteid tubaseks taimekasvatuseks leiab internetist palju.

Lihtsamad remondi- ja parandustööd tee ise

Kergemate koduste remonditöödega peaks igaüks toime tulema. Jällegi saab siinkohal abi internetist, kust leiab juhised pea kõige vajalikku kohta. Tapeedi vahetamine, ummistunud köögihundi puhastamine, riiulite seinale kinnitamine – miks oodata töömehe järele ja talle maksta, kui töö saab ise tehtud?

Samas ei tasu liiga hoogu minna. On teatud tööd, mis võiksid jääda vaid professionaalidele – elektri- ja veetööd. Nende arvelt kokku hoides võivad hilisemad paranduskulud olla kordi suuremad kui algne töö. Tarbimislaen ja selle abil asjalike meistrimeeste palkamine on selles olukorras tunduvalt parem lahendus.

Remonditööde kõrval võiks meelde tuletada ka niidi ja nõela kasutamise. Tänapäeval kiputakse katkiläinud riideese selle parandamise asemel minema viskama, uue soetamine on ju nii lihtne! Muidugi ei pea igaüks olema suuteline kleidist pluusi ning pükstest seelikut tegema, ent väikesed parandustööd võiks küll oskuste pagasisse mahtuda: eest tulnud nööp, väike auk lemmiksokkides, hargnenud õmblus, liiga pikkade pükste lühemaks tegemine jms.

Unusta auto!

Olles kord autoomanik, on see tõeline luksus, millega on väga kerge ära harjuda ning sõitagi igale poole alati autoga. Ürita siiski sellest harjumusest lahti saada. Ilusa ilmaga on odavam ja ka tervislikum jalutada või rattaga sõita. Jah, sa pead ehk kodust veidi varem lahkuma, ent üsna ruttu avastad, kui tore on värske õhu käes olla. Vaata üle ka ühistranspordi – bussid, rongid, trammid, trollid – võimalused. Ehk on avatud liinid, millest sa ei olnud teadlik või on kasutamine muutunud viimase katsetamisega võrreldes mugavamaks?

Aga ära unusta puhkust!

Puhkus kulub alati ära, olenemata sellest, kui paks on rahakott ja millised on võimalused. Õnneks ei pea puhkusele minek tähendama auku rahakotis. Millal oli viimane kord, kui ööbisid hotelli asemel telgis või kämpingumajakeses? Või avastasid piiritaguse elu asemel seda, mida kodumaa pakub? Tegid reisile kaasa võileivad, küpsetasid toitu lõkke või priimuse peal, selle asemel, et restoranides käia? Kodusest rutiinist saab edukalt välja ka ilma suurte kulutusteta, pead vaid ette mõtlema ja võimalusi uurima.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411