Teisipäev, juuni 29, 2021
 

Juurtelt hiidlane: Kõik muutunud on…

Minu juured istuvad sügavalt saare mullas. Kogu isapoolne suguvõsa on pärit Hiiumaalt Käina kandist. Seal ja Kärdlas elavad minu hõimlased tänini. Saarel veetsin ma kõik oma kooliaega jäänud suved. Kindlasti avaldas see sügavat mõju minu iseloomu kujunemisele ja ka tervisele.Laste kasvamise aeg tõi kaasa pausi sugulaste külastusse. Tuli ju alati taotleda saare külastamiseks eriluba.

Selleks, et ilma isikliku liiklusvahendita saarele jõuda, sõitsime eelmisel õhtul lastega Pärnust Taeblasse tuttavate juurde valmis. Siis varahommikul sealt bussiga Haapsalusse, sealt Rohukülla, Heltermaale ja lõpuks Käina. Kuna igal pool olid pikad ootepausid, jõudsime kohale alles õhtuks täiesti roidunutena. Veel raskem oli reisida, kui elasin Otepää lähistel. Suur oli minu üllatus, kui aastaid hiljem leidsin eest hoopis teistsuguse saare. Töötasin pea 50 aastat koolis, põhiliselt õpetajana. Kui pensionil juba olin, kirjutasin oma esimese luulekatsetuse. Paar aastat tagasi lugesin mõned oma “šedöövrid” saarel sugulastele ette. Nad arvasid, et võiksin mõne Teilegi saata. Sel aastal lõpuks otsustasingi nii teha. Siin need on.

ELVE AASMAA

Hiiumaa

Oo, Hiiumaa,

mu lapsepõlve mälestuste saar!

Ma mäletan su pakse kadakasi välju,

kus peitsid ennast päkapikud.

Neid oli palju,

neid oli tõesti palju!

 

Oo, Hiiumaa,

mu koolipõlve unistuste saar!

Ma mäletan su ärksaid hiiu nalju.

Neis elu elab sees.

Neid oli palju,

neid oli tõesti palju!

 

Nüüd kõrged männid üle kadakate

ja kruusateed on saanud musta katte.

Kõik muutunud on…

Nüüd mina olen vana.

Vaid saarel endiselt on nimi vana.

 

Ei ole külje all sul enam põhukotti,

ei laota peale keegi sulle vatitekki.

Nüüd köögis tuleb kraanist sooja vett

ja majas sees on moodne tualett.

Ning selle kõrval suur on peidus duširuum.

Ei ole solgipange korstnajala taga

ja vanas leivaahjus hiir vaid vahel magab.

Nii nõud kui pesu masinasse käivad,

on lõppenud kõik käteräti maised vaevad.

Harmooniumit on palju tuppa tahta:

uus tehnojama täidab selle kohta.

 

Näe, korstnast tõuseb suitsusõbar!

Sa märkad selle ära!

Siin miski siiski vana:

See lõhn, see õhu värv

ja nurga tagant välja ilmuv kana –

see kõik on ikka sama!

SOE TUNNE TÄIDAB SÜDANT.

 

Ood Päikesele

Oo, Päike, sa kogu looduse kroon,

täna ma laulu just sinust loon

ja selle su jalge ette toon.

 

Oo, Päike, sa kõrgel kaunilt helenduv sõõr!

Kõik elav Maal sinu kätetöö,

mis sündinud pole siin üle öö,

mida mingi rekord üle ei löö.

 

Oo, Päike, sa hiilgav valguse pird!

Ilma sinuta pime oleks maailm

ega säraks siin ühegi elava silm,

ei laulaks lind ega õitseks lill.

 

Oo, Päike, sa lõputu soojuse laam!

Ilma sinuta õhk külm vallutaks Maa,

ei loom ega inimhing elada saaks.

Kõik hingab vaid üheskoos sinuga.

 

Selle kõige eest tänada tahan Sind,

Oo, Päike, sa kõige elava hing

siin ühise taevase katuse all.

Oo, Päike, sa kaunis kui särav kristall!

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411