Teisipäev, juuni 1, 2021
 

Algab suplushooaeg: veemõnusid nautides pea meeles ohutusreegleid!

Harda Roosna | Hiiu Leht
1. juunil algab Eestis ametlikult suplushooaeg. Päästeamet tuletab meelde, et veemõnusid nautides on oluline järgida ettevaatusabinõusid, et kosutavast karastusest ei saaks traagiline õnnetus.

“Käesolev aasta on veeõnnetuste vaates nukker – esimese viie kuuga on uppunud 17 inimest, seda juba enne suplushooaja algust. Neist seitse on uppunud kalastamise käigus,” rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Tänavusi uppumissurmasid on põhjustanud komistamised ja libastumised, õnnetused veesõidukitega, aga ka hooletus ja alkoholi liigne tarbimine. 17 uppunust kaheksal on tuvastatud joove või joobekahtlus.

“Saatuslikuks võib saada ka väike kogus, sest alkoholi tarvitanud inimene väsib kiiresti ja tekkida võivad reflektoorsed häired. Samuti pole harvad olukorrad, kus vägijooki pruukinud inimene ei suuda hinnata adekvaatselt oma ujumisoskusi. Nii piisabki vaid paari halva asjaolu kokkulangemisest ja ujumaminek võib jääda viimaseks,” rõhutas Virkala.

Suplema tasub minna tuttavasse kohta. Võõra ujumispaiga puhul tasub end aegsasti kurssi viia veesilma eripäradega. Kindlasti tasub ujuma minna koos sõbra või lähedasega, et teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda.

“Erilise hoolega tuleb rannas jälgida lapsi, sest nende ohutunnetus kipub olema nõrgem kui täiskasvanutel. Seetõttu tuleb lastele juba aegsasti selgitada ka veega kaasnevaid ohte,” pani Virkala kõigile lapsevanematele südamele. Ujuma minnes ei tohi ülehinnata oma ujumisoskusi. Kõige kindlam on ujuda kalda lähedal nii, et jalad põhja ulatuksid.

Suplushooaja eel kontrollis päästeamet üle populaarsemate ujumiskohtade veeohutuspüstakud. 715 veeohutuspüstakust oli rikutud 104 – 60 juhul oli kannatada saanud infotahvel, 58 juhul olid rikutud või puudu päästevahendid ja 30 juhul oli püstak ümber lükatud, lõhutud või põlema pandud. Kompleksseid ja korras veeohutuspüstakuid oli 611. Päästeamet vahetab rikutud püstakutel välja infotahvlid, püstaku valdaja ülesanne on hoolitseda, et päästevahendid oleks komplekssed ja korras.

“Ohutuspüstakud peavad olema komplekssed selleks, et õnnetuse korral saaks hädasolijale kiirelt appi minna ennast seejuures ohtu seadmata. Tahvlilt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid. Meeles tuleb pidada, et päästerõnga puudumine võib maksta kellegi elu. Iga tahvel on märgistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse puhul sündmuspaiga kiirelt tuvastada ja abi saata. Seetõttu on ülimalt oluline, et suplushooajaks oleks kõik vajalik stendil olemas ja käepärast,” selgitas Mikko Virkala.

Selleks, et juhtida suplejate tähelepanu ohutusele, paigutatakse tänavu 200 enim elusid nõudnud ujumiskoha juurde lisainfotahvlid, mis juhivad tähelepanu liigsest alkoholi tarvitamisest põhjustatud veeõnnetustele ja kutsuvad üles tähelepanelikkusele.

 

PÄÄSTEAMET

 

Sildid: , , , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411