Teisipäev, mai 11, 2021
 

Toetust töötasude maks­miseks sai 20 saare ettevõtjat

Kersti Simsalu | Hiiu Leht
ERAKOGU
Aprilli lõpu seisuga oli töötukassa märtsi­kuu eest määranud pandeemiaga seotud töötasu­hüvitisi 20 Hiiumaa tööandja 57 töötajale, mida on märksa vähem kui aasta tagasi.
Eelmisel aastal hüvitas riik töötasu saare 54 ettevõtte 234 palgasaajale. Muutunud on meetme tingimused, kuid hüvitise saajate hulgas on endiselt kõige enam majutuse ja toitlustuse alal tegutsevate ettevõtete töötajaid – Hiiumaal 20 taotlejast kaheksa.
Märtsikuu eest hüvitist taotlevate ettevõtete hulgas oli 14 tööandjat, kus hüvitise saajaid oli kokku 19 ja keskmine töötajate arv seega pisut üle ühe. Kuigi need väikesed ettevõtted moodustasid arvuliselt ülekaaluka osa, oli nende ettevõtete töötajatele määratud hüvitiste osakaal alla viiendiku hüvitiste kogu­summast, mis oli u 34 000 eurot.
Suurem osa, u 80 protsenti hüvitiste kogusummast, määrati kuue ettevõtte 38 töötajale kogusummas 27 000 eurot. Kogusummas on arvesse võetud lisaks töötasule ka kõik kaasnevad maksud, sh sotsiaalmaks.
Saadud hüvitise keskmine brutosumma neis kuues ettevõttes oli 492 eurot, eelpool mainitud 14 ühe kuni kolme töötajaga ettevõttes oli keskmine brutotasu väiksem, 357 eurot. Hüvitis koos ettevõtja tasutud vähemalt 200eurose töötasuga tagavad täistööajaga töötajale vähemalt töötasu alammäära 584 eurot.
Nagu eelmisel, nii ka sel aastal võtab töötukassa lisaks märtsikuule vastu ka taotlusi aprilli ja mai töötasu hüvitamiseks. Tingimused ja selgitused on kirjas töötu­kassa kodulehel.
Näide 1: madala käibega kuudele järgnes tõus
Hiiumaa ettevõtetest taotles kõige suuremat hüvitist osaühing Mainegrupp – kümne töötaja töötasu hüvitise kogu­summa oli u 7000 eurot. Ettevõtte juhataja Sander Kopli ütles, et nad soovisid hüvitist, kuna märtsis oli Mainegrupi käive langenud üle 50 protsendi, võrreldes kolme kuu keskmise käibega, mis arvutati töötukassa metoodika järgi ja milles arvestati 2019. aasta detsembri kuni 2020 veebruari käibeid. Ka eelmisel aastal kasutas ettevõte nii märtsi kui aprilli töötasude maksmisel töötasu hüvitamise meedet. Kopli sõnul tuli eelmisel aastal siiski vähendada ka põhitöötajate arvu, kuid tänavu koondamisi ei ole olnud.
Praegu otsib Mainegrupp juurde suvetöötajaid. Mitmetest teistest turismiette­võtetest erinevalt on nad oma palgapakkumised numbriliselt avaldanud: teenindus­juhi brutotöötasuks 1500 eurot kuus, pesumaja perenaisele 1200–1300 eurot kuus, muude töökohtade puhul tunnitasud vahemikus 6–9 eurot. Kopli ütles, et huvilisi on ja reedeks olid juba pooled kohad täidetud. “Selle asja pärast praegu väga muret tundma ei pea, ehkki kandidaate võiks alati rohkem olla,” sõnas ta. Suvel on töö intensiivne, mistõttu pakutav tasu on kõrgem kui statistiline keskmine brutotöötasu Hiiumaal, mis aasta alguse seisuga oli 1063 eurot ning oli siis maakondade võrdluses madalaim.
Eelmise majandusaasta kokkuvõte näitab, et veerandi võrra väiksemate tööjõu­kuludega jäi Mainegrupi käive aasta varasemaga võrreldes ligikaudu samaks. 2020. aastal oli ettevõtte müügitulu ligi 741 000 eurot ja tööjõuga seotud kulud ligi 131 000 eurot, aasta varem vastavalt 746 000 eurot ja 170 000 eurot.
“Jõudsime sama müügi­tuluni väiksema tiimiga,” kommenteeris Kopli, selgitades, et kevadist mahajäämust kompenseeris väga aktiivne suvi ning hooaja algul käivitatud õllemüük, mis käivet lisas. Kasumit tekkis aastal 2020 veidi üle 51 000 euro, mis ületas eelmise aasta kasumit ligi kahekordselt.
Edaspidise kohta ütles Kopli, et kui majandus lahti läheb, siis ta mingit tava­tegevuse toetamise vajadust ei näe. “Peamine on, et majandus avaneks ja toimiks taas normaalselt.” Rääkides toetustest üldisemalt, arvas ta, et iseasi on investeeringutoetuste ja uute tehnoloogialahenduste toetustega – need elavdavad majandust ja on seetõttu kaalumist väärt.
Näide 2: käive langes ega pole taastunud
Märtsikuu töötasu hüvitamist taotles ka osaühing Tiit Reisid, kus on praeguseks järel seitse töötajat. Hüvi­tiste kogusumma ulatus 5000 euroni. Kolmkümmend aastat erinevaid reisiteenuseid pakkunud ettevõtte juhataja Tiit Randmaa ütles, et ta taotles hüvitist, kuna alates 11. märtsist, kui kehtestati tänavuse aasta piirangud, on nende tegevus praktiliselt seiskunud. “Ükski buss ei ole ühtegi meetrit sõitnud kuni nüüd sel esmaspäeval hakkasid esimesed kooliliini sõidud pihta, muid tellimusi aga pole, kuigi varem oli see aasta kõrghooaeg.”
Randmaa rääkis, et peale eelmise aasta kevade järske muutusi hakkas busside tellimine tasapisi edenema – broneeriti koolide sõite, muid reise ja ekskursioone. “Selle aasta märtsis lõppes kõik jälle ära. Me oleme aasta ja kaks kuud elanud sellises režiimis, et sissetulekud on kokku kuivanud, aga kohustused tuleb kanda – maksta palgad, liisingud, riigi­maksud,” rääkis aastaga ligi 85 protsenti vähenenud käibega firma juht. 2019. aastal oli Tiit Reiside aastane käive 1,6 miljonit eurot, 2020. aastal COVIDi tõttu vaid 250 000 eurot.
Töötasu hüvitised, mida ettevõte taotles ja sai ka eelmisel aastal, on Randmaa sõnul abiks, kuid ei ole kaugeltki piisavad. Ta tõi näiteks, et peale piirangute tõttu tellimuste lõppemist on nad tööl poole kohaga, vähendatud palgaga ja palgatoetust saavad nad poole koha töötasust 60 protsenti, mille eest saab hüvitist umbes 300–400 eurot. “Kui me oleks saanud hüvitist senise palga pealt, siis oleks see olnud õiglane.”
Lisaks palgahüvitisele on Tiit Reisid saanud kahel korral turismiala ettevõtetele makstud tagastamatut COVIDi toetust. Randmaa ütles, et esimesel korral oli see 90 protsenti 2019. aastal makstud tööjõumaksudest ja ta pidas seda normaalseks. Sel aastal oli taotlejaid palju rohkem, sest paljud olid toetuse saamiseks muutnud oma EMTAK-koodi ja märkinud end turismiala ettevõtteks. Selle tulemusel vähenes saadud toetus 50 protsendile varasema 90 protsendi asemel. “Olen rahul, lepin sellega, sest natuke see ikka aitab,” nentis ta, märkides siiski, et hindab riike, kes oma ettevõtjaid on toetanud, makstes ette­võtjatest mittetingitud kahjude korvamiseks 75 protsenti COVIDi-eelsest käibest. “Võibolla toob mingeid muutusi seisakutoetus, aga seda näitab tulevik,” mainis Tiit Randmaa ja viis jutu uutele äriplaanidele.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411