Reede, mai 14, 2021
 

Koolipingist klassi ette: oma maa sool

Seda lugu ajendas autoreid kirjutama kaks Hiiumaaga seonduvat asjaolu. Tänavu augustis täitub 75 aastat Hiiu maakonna moodustamisest. Seda esiteks. Teine põhjus on soov kirjutada neist noortest inimestest, kes vahetult pärast Kärdla Keskkooli lõpetamist pidasid vajalikuks rakendada oma nooruslik entusiasm ja teadmised hõredaks jäänud Hiiumaa koolide õpetajate ridade täienduseks, et lapsed saaksid eluks vajalikud algteadmised kätte.
Kõiki neid, kellest loos juttu tuleb, seob tervikuks asjaolu, et peale paari erandi, on nad Kärdla Reaalkooli või hilisema Kärdla Keskkooli vilistlased, kes lõpetamise suvele järgnenud sügisel asusid õpetajatena tööle Hiiumaa koolides.

erakogu
erakogu
Tsenseeritud laulupeol

erakogu
erakogu
erakogu
erakogu
erakogu
Tollased õpilased Aili Kibuspuu ja Lembit Sauer mäletavad, et hiidlased olid majutatud Kevade tn 22. keskkooli (praegune Jakob Westholmi Gümnaasium). Paljudele Hiiumaa õpilastele oli see esimeseks tutvumiseks Tallinnaga. Sinnasõit, peomelu ja sellega seonduv ning tagasisõit oli uudne ning muljetavaldav kogemus. Olgu selleks siis esimese söögi­korrana pakutud sai hapupiimaga või tõik, et ruum, kus toimus toidu väljastamine, paiknes WC kõrval. Hästi mäletatakse ka mitut tundi ooteaega enne laulupeo­rongkäigu liikuma hakkamist ning pea kahe­tunnist marssi pealinna tänavail Võidu (nüüd Vabaduse) väljakult Kadrioru laulu­lavale. Tollal kehtinud loosung kuulutas, et kunst kuulugu rahvale, olgu sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik. Kui XIII laulupeo tervikkavale pilk peale heita, jääb mulje, et pigem taotleti kaasaja terminit abiks võttes multirahvuslikkust. Ettekantavate laulude hulgas on mitu vene helilooja kooriteost, sekka ka teiste rahvuste omi. Venekeelse repertuaariga astusid laululaval üles nii kaevurite kui ka Balti sõjaväeringkonna koorid.
- – -
NKVD jälitustegevus ei näidanud vaibumise märke riigi- ja rahvavaenulike “elementide” avastamisel, et need isoleerida või vähemalt takistada neid omandatud ametialal töötamast. Ometi juhtus ka jälitusorganeil fopaasid. Nii juhtus Elmar Jäägeriga, kellest ülalpool kirjutatud. Pärast aastast töötamist Emmastes õnnestus tal teisel katsel asuda õppima Tallinna kehakultuuritehnikumi.
Selle lõpetamise järel suunati noormees Hiiumaale spordikomitee esimeheks. Parteibürool, kus noor spetsialist pidi ametisse kinnituse saama, küsis üks asjapulkadest, miks sm Jääger ei ole ankeedis maininud midagi oma õe kohta. (Õde oli 1944. aastal põgenenud Rootsi). “Ideoloogilistel kaalutlustel” jäigi Elmar Jääger spordikomitee esimehe kohale kinnitamata, kuid suunati (sic!) Kärdla Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Jääb mõistatuseks, kuidas neid punaseid jooni iga kord veeti!

TÕNU OTSASONI KOGU
Helga Maasel ja Taimi Esko [Otsason] lõpetasid Kärdla Keskkooli teises lennus aastal 1948. Sama aasta augustis asusid nad tööle Palade mittetäielikus keskkoolis, nagu neid siis nimetati. Helga Maasel oli Kärdla Keskkooli esimene medalist, lõpetas hõbemedaliga. Taimi Otsason töötas pensionilejäämiseni Palade koolis. Helga Maasel lõpetas hiljem Tartu ülikooli proviisorina.

GENI.COM
Lehelugeja Endel Juursalu täpsustas peale eelmise osa Hiiu Lehes ilmumist, et vahetult pärast Kärdla Keskkooli lõpetamist läks 1948. a teise lennu lõpetanud Ilmar-Leo Vöörtmann kaheks aastaks tööle Lauka kooli matemaatika ja kehalise kasvatuse õpetajaks. Eelmises lehes ilmunud võrkpallivõistkonna pildil oli Ilmar-Leo Vöörtmann [kirjas ekslikult kui Elmar Vöörtman] paremalt teine, hiljem lõpetas ta TPI.
Herman Nittim, kes samal võrkpallivõistkonna pildil ja keda ka eespool mainitud, alustas õpetajana 1948/1949. õppeaastat Leisu koolis, paraku lõpetada tal seda ei lastud. 25. märtsil 1949 küüditati ta koos perega Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni, kust nad vabanesid alles 1956. Sepaametit pidanud isa Jüri Nittim oli Punaarmeest deserteerunud, läbi raskuste kodusaarele jõudnud, astunud omakaitsesse. Arreteeriti 1944, tribunal mõistis 1945 § 58 lg 1b alusel 5+2 aastat. Karm laagrielu ja ebainimlik töö kustutasid Jüri Nittimi eluküünla Komimaal aastal 1952.
Lõpetuseks võib nentida, et Kärdla Keskkooli esimeste lendude lõpetajad olid rasketel sõjajärgsetel aastatel tõeline maa sool. Nad andsid märkimis­väärse panuse Hiiumaa hariduse alus­vundamendi rajamisse. Nende nooruslik entusiasm ja soov ennast teostada oli see jõud, milleta olnuks raske, kui mitte võimatu korraldada õppetööd Hiiumaa koolide alg- ja keskastmeklassides. Juba 1951. aastal suunati Kärdlasse TRÜ kõrgharidusega emakeele­õpetajana tööle Aime Kuus (Vain). Mida aasta edasi, seda enam lisandus Hiiumaale noori ja võimekaid õpetajaid pedagoogilistest koolidest, Tartu ja Tallinna Õpetajate Instituudist, Tallinna Pedagoogilisest Instituudist ja Tartu Riiklikust Ülikoolist.

LEMBIT SAUER ja RAIVO KARJAMAA
MTÜ Pühalepa Vanamehed

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411