Reede, mai 21, 2021
 

Kollase maja ühistu teeb rohelisi valikuid

Kati Kukk
Võib-olla oleks rõõmsalt kollane kortermaja Kärdlas, Heltermaa maantee ääres tulnud värvida hoopis roheliseks, et rõhutada keskkonnasõbralikku mõtteviisi, mida korteriühistu liikmed järgivad  lisaks energiat säästvale majale on toimima saadud ka jäätmete liigiti kogumine.

Maja sai enne talve soojustatud fassaadi, mis muutis ligi 40 aastat tagasi ehitatud hoone väljanägemise värskeks ning toad soojaks varasemast väiksema küttekuluga.

“Kindlasti on kulutused küttele vähenenud – nii selle tõttu, et maja on soojapidavam kui selle tõttu, et tegelikult ei pea ju nii palju seda täismahtu peale andma, et radikad oleksid tulikuumad,” tõi korteriühistu Heltermaa 19 juhatuse liige Ingrid Prikk välja vähenenud küttekulu peamised tegurid.

12korterilises majas igaüks eraldi oma korteri temperatuuri reguleerida ei saa. “Meid on rahuldanud see, et kogu maja küttesüsteemi saab muuta ühest kohast ja kõigile korraga,” selgitas Prikk.

Küttekulu vähenes viiendiku

Majaelanik ja ühistu juhatusse kuuluv Annela Orr peab maja soojustamist väga õigeks otsuseks, mida näitab seegi, et otsuse poolt olid kõik ühistu liikmed.

“Muidugi paneb mõtlema, kui seod end tagasimaksete kohustustega, aga elamistingimuste paranemine on seda väärt,” põhjendas ta oma arvamust.

Näiteks otsakorteris, kus ta elab, ei langenud ka kõige külmemal ajal temperatuur alla 21 kraadi ja toaõhku on hea hingata. On seda vähe või palju?

Orri sõnul on nende korteri küttekulud peale soojustamist viiendiku võrra madalamad aasta varasemate kuudega võrreldes. Näiteks tasus ta selle aasta märtsis soojusenergia eest 75 eurot, eelmisel aastal 96 eurot.

Kokkuhoid küttekuludelt katab ligikaudu kolmandiku summast, mis tuleb maksta pangalaenu ja intresside eest. Soojustamisega seotud igakuine laenutagastus koos intressidega on korteri peale ligikaudu 60–70 eurot, sõltudes korteri pindalast. Laen on võetud 15 aastaks.

Orr rõhutas, et ühistu on oma maja renoveerinud samm-sammult ja kasutanud selleks pangalaenu. “Meile on see sobinud KredExi toetusest paremini, kuna annab suurema paindlikkuse tööde mahu määramisel ja sellega seoses tööde maksumuse kujunemisel,” selgitas ta. Varasemad laenud on ühistu kõik juba tagasi maksnud.

Prügi jaoks neli konteinerit

“Ligikaudu aasta ajaga, kui me oleme jäätmeid liigiti kogunud, oleme saanud selle päris sujuvalt toimima,” nõustus Ingrid Prikk, kui ta kuulis, et Hiiu Lehe toimetusse helistanud tähelepanelik linnakodanik kiitis nende ühistu jäätmepunkti.

Priki sõnul kogusid nad varem ainult segaolmeprügi, kuid eelmisel aastal sõlmisid lepingu nelja liiki jäätmete kogumiseks. Sest ajast seisavadki elumaja akendeta otsaseina ääres neli konteinerit. Kahte kõige suuremasse, 770liitrisesse mahutisse pannakse pakendid ja olmeprügi, 660liitrisesse paber ja kartong. Kõige väiksem on biojäätmete mahuti, mis on vaid 80liitrine.

“Esialgu oli veidi keeruline aru saada, kui suur konteiner eri liiki jäätmetele tellida,” meenutas juhataja. Abiks oli jäätmekäitlusfirma kontoritöötaja soovitus, tellida pigem väiksemad konteinerid ja tihedam tühjendamine kui suured konteinerid harvema tühjendamisega. “Minu meelest see oli väga hea ettepanek neil.”

Praegu on leping selline, et pakendikonteinerit tuleb auto tühjendama üks kord kuus, samuti on paberikonteineriga. Olmejäätmed viiakse ära kaks korda kuus ja biojäätmed igal nädalal. Priki sõnul on nüüdseks neile sobiv intervall paigas ja selleks tuli algses lepingus olnud tühjendusaegu vaid paaril korral muuta.

Prügikulu kahe aastaga kahekordseks

Prügiveoteenust osutab korteriühistule AS Eesti Keskkonnateenused, kelle tööga ühistu juhataja on rahul: “Võib-olla paar korda on graafikust kõrvale kaldutud, aga on arusaadav, et ikka võib ette tulla, et auto läheb katki või midagi juhtub.”

Arve summa, mille ettevõte ühistule esitab, jagatakse korterite vahel vastavalt elanike arvule. Annela Orr ütles, et nende kaheliikmelise pere peale tuli tasuda n-ö vana süsteemi ajal 2019. aastal umbes 3 eurot kuus, selle aasta alguskuude keskmine kulu on pisut üle 6 euro. Täpset analüüsi ei ole ta teinud, kuna see eeldaks süvenemist keerulistesse hinnakirjadesse. “Ja õigupoolest ei ole see summa ju eriti suur.”

Ingrid Prikk tõdes samuti, et prügiveokulu on varasemaga võrreldes kallinenud, kuid see ei ole tõrget tekitanud, sest kokkuvõttes on teenus paranenud. “Minu meelest on kõige tähtsam see, et kui me tarbimine, peame tegelema ka sellest tekkivate jääkidega.”

“Võib öelda küll, et tasapisi hakkavad inimesed harjuma ja panevad õiged asjad õigesse konteinerisse,” on Annela Orr liigiti kogumisele üleminekuga rahul. Tükk aega enne sorteerimisotsuseni jõudmist algasid ühistu koosolekud jäätmete teemaga ja seda arutati üksipulgi. Orri sõnul on palju kaasa aidanud Ingridi järjepidevus, millega ta on inimesi veennud, aeg-ajalt taas meelde tuletanud prügi hoolika sorteerimise vajalikkust ja jaganud infot, kuidas seda teha.

Biojääde pole kole

Enne, kui ühistu läks üle oma konteineritele, said majaelanikud n-ö harjutada prügi sorteerimist, kasutades sajakonna meetri kaugusel asunud avaliku prügikogumise platsi mahuteid. Sinna sai viia ka klaasi, kuid biojäätmeid mitte.

“Nagu uue asja puhul ikka, oli biojäätmete kogumise suhtes algul eelarvamusi,” tõdes Orr. Praegu aga on biojäätmete konteiner tihedas kasutuses ja täitub kiiresti. Konteinerit tühjendatakse neljapäeviti, kuid näiteks teisipäeva hommikul, kui Annela läks konteineri juurde, et panna sinna biolaguneva koti sisse kogutud jäätmed, oli see peaaegu ääreni täis. “Võib-olla peab siia suurema konteineri tooma,” kaalus ta, sest leping tihedamat tühjendamist ette ei näe.

Kuigi mõnikord arvatakse, et biojäätmete kogumisega kaasneb ebameeldiv hais ja mustus, siis seda ei ole Orr täheldanud. Oma köögis hoiab ta spetsiaalset biolagunevat kotti selle jaoks sobiva plastkorvi sees. Kinnisõlmitud koti viib ta õuesolevasse biojäätmete mahutisse, milles on tugev kilekott ja nii püsib konteiner puhtana. “Minu meelest on see päris käepärane.”

Korvid ja prügikotirullid sai ühistu iga korteri jaoks vallavalitsuselt tasuta.

“Eks majapidamises tekib veel mitmesuguseid jäätmeid – elektroonikat või patareisid, riideasju või kasvõi ravimeid, aga kõike ei ole mõtet ühistul koguda,” lausus Annela Orr justkui kinnituseks, et säästlikkuse põhimõtet saab ühistu tegevuses järgida erineval moel.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411