Teisipäev, mai 18, 2021
 

Hea õhuvahetus parandab õpitulemusi, kuid on kallis

Tiina Koit
Tiina Koit
Kes ei teaks, et värske õhk kooliruumides soodustab õppimist ja vähendab piisknakkuse leviku riski. Nüüd on ministeerium välja arvestanud, et Eesti koolide ja lasteaedade ventilatsioonisüsteemide tänapäevastamine maksaks suurusjärgus 350 miljonit eurot.

Nädal tagasi mainis teadus- ja haridusminister Liina Kersna rahvusringhäälingule antud intervjuus lisaks kõigi õpilaste koolilubamise teatele, et valitsus on andnud kohalikele omavalitsustele vahendid, millega osta koolidele süsihappegaasi- ehk CO2 andurid. Need seadmed aitavad jälgida õhu kvaliteeti, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus ja andes märku, kui see üle normi tõuseb.

Ministeeriumist uudist täpsustades selgus, et andurid on üks võimalusi, kuidas kasutada aprilli lõpus omavalitsustele lisaeelarvega suunatud investeeringutoetusi kogusummas 30 miljonit eurot. Sellest summast Hiiumaa vallale eraldatud piirsumma on 235 000 eurot. Toetusmeede on kavandatud siseruumide ventilatsiooni parandamiseks, hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja ebavajalike hoonete lammutamiseks.

Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja ütles, et riigi lisaeelarvega eraldatud toetuse kasutamise lõppotsuse teeb volikogu, vallavalitsus esitab omapoolsed ettepanekud valla lisaeelarvega.

“Hetkel teame, et Eestis ja maailmas laiemalt on ehitushinnad kiiresti tõusnud. Samal ajal on meil mitu suuremat hanget üleval ja ootame nende tulemused ära,” oli Tasuja lubaduste jagamisega ettevaatlik.

Küsimusele, kui suur murekoht on õhu kvaliteet Hiiumaa koolides ja kas olukord on sarnane teiste lasteasutuste kasutuses olevates hoonetes, vastas Tasuja, et osavallad alles koostavad mitme osapoole koostöös vastuseid sellele küsimusele. “Kui kõigi osavaldade info olemas, siis vastame,” ütles ta.

Emmaste kooli mure

Valla selle aasta hankeplaanis on juba kirjas Emmaste põhikooli ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Hanke läbiviimise ajaks on plaanitud teine kvartal ja läbiviijaks Emmaste osavalla valitsus.

Emmaste põhikooli direktor Merje Kikas ütles, et kooli puudulik ventilatsioon on juba aastaid kooliperele muret valmistanud. 1990. aas-
tate lõpus, kui Emmaste koolihoonet renoveeriti, jäi planeeritud ventilatsioonisüsteem välja ehitamata. 2012. aastal paigaldati ventilatsioon kooli saali. “See on lahendanud õhuprobleemi suurematel üritustel ja kogunemistel saalis, kuid mitte ülejäänud koolimajas,” tõdes ta.

Direktori sõnul ei saa külmal ajal klassiruumide aknaid lahti hoida, soojemal ajal aga ei suudeta päiksepoolsetes klassides ühe avatava aknaga ruume piisavalt tuulutada ja jahutada. “Liiga palavas ja hapnikuvaeses ruumis on aga raske õppimisele keskenduda,” nentis Kikas.

Hiljuti ostsid nad koolile CO2mõõtja. Kuna kontaktõppel viibisid koolimajas ainult algklassid ja lõpuklass, siis kõiki klassiruume hõlmavat mõõtmist ei olnud võimalik teha. Siiski näitasid algklasside mõõtmistulemused, et 15 õpilasega klassiruumis tekib hapnikupuudus umbes 20 minuti jooksul ja CO2 hulk õhus tõusis tunni lõpuks 1700–1900 ppm-ini (KK: ppm – ingl parts per million e miljondik). Ka enamikus väiksema õpilaste arvuga klassiruumides ületas tunni lõpuks CO2 tase tervisekaitsenõuete poolt lubatud piirväärtuse, 1000 ppm. Kikas lisas, et mõnes klassis ei piisanud ka 10minutilisest vahetunnist klassiruumi täielikuks tuulutamiseks, CO2 tase jäi ikka lubatust kõrgemaks.

“COVID-19 leviku oht on meie kooli ventilatsioonisüsteemi väljaehitamise plaani kiirendanud,” ütles direktor Kikas. Juba on olemas ventilatsiooniprojekt ja on lootust, et kohe-kohe kuulutab koolipidaja ehk vald välja hanke ehitaja leidmiseks ning ideaalis võiks ehitustööd alata sel suvel. Kikas oli tänulik, et vallaametnikud on suhtunud koolipere õhuprobleemi tõsiselt.

Hergo Tasuja sõnul on aasta alguses tehtud hinnakalkulatsioonid näidanud, et Emmaste põhikooli ventilatsioonisüsteemiga seotud kogukulu võib olla kuni 200 000 eurot. “Hetkel meil selleks vahendeid ei ole. Katteallikana saaks kasutada riigi lisainvesteeringu toetust või teha muudatusi valla lisaeelarvega. Kindlasti on meie jaoks väga oluline, et Hiiumaa haridusasutustes oleks kvaliteetne õpikeskkond ning kaalume kõiki võimalusi, et Emmaste kooli ventilatsioonisüsteem esimesel võimalusel välja ehitada.”

Andurid oleks abiks

Palade põhikooli majandusjuht Teet Kitkas hindas seisukorda oma haldusalal olevate hoonete ventilatsiooniga üldjoontes heaks. “Meil on kõik tehtud, filtrid-asjad hooldatakse igal aastal – regulaarselt.” Kitkas ütles, et kui Palade kooli, Suuremõisa lasteaia ja käsitöömaja ventilatsioon toimib nagu peab, siis Palade spordihoone kohta seda öelda ei saa. “Aga see läheb renoveerimisele ning siis leiab ka ventilatsiooniprobleem lahenduse,” oli ta rahul.

CO2 andurite kohta ei olnud Teet Kitkasel midagi öelda, sest neid pole Paladel kasutusel olnud.

Ka Kärdla põhikooli majandusjuhataja Andre Kroon ütles, et andureid süsihappegaasi mõõtmiseks neil ei ole.

“Oleme neid vaadanud. Ühe peaks hankima, millega saab CO2 taset jälgida ja vajadusel reageerida, aga et andurid igal pool oleks, see on suur investeering,” arvas ta.

Krooni sõnul on Kärdla põhikooli majades soojustagastusega ventilatsioon – sissepuhe ja väljapuhe – kõik olemas. 80ndate keskel ehitatud koolihoones, mis peatselt lammutatakse, on kõige vanem süsteem.

“See on siiani olnud kõige suurem murekoht. Suviti on seal liiga soojaks läinud, aga kuna klassid on hästi suured, siis õhku on ja akende kaudu on tuulutatud kui vaja.”

Teistes hoonetes on kõik mõõdistatud, olemas on mõõdistuspassid, tehtud on puhastused ja hooldused. “Kõik seadmed toimivad korralikult, sel määral, mis ette nähtud on, ja kasutatud õhk läheb välja ega jää ruumi ringlema.”

Lisaks põhikooli vanale majale on majandusjuhataja hoole all teabemaja, HUPSi maja, muusikakooli, tööõpetuse- ja käsitöömaja.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411