Reede, aprill 9, 2021
 

Hiiu maa vajab hoolt

PTA
Eestimaa suhteliselt soisel ja märjal pinnal on alati tulnud teha kuivendustöid, et põldu pidada ja metsa kasvatada.
Pea kolmandik meie maast on kaetud maaparandus­süsteemidega ja nii nagu mujal Eestis, on ka Hiiumaa geograafilist asendit, maapinna kõrgust ja mullastikku arvestades maaparandus möödapääsmatu. Ka paljudelt elamu- ja tootmisaladelt juhitakse liigvesi ära just maa­parandussüsteemi kaudu.
Kuna Hiiumaa on ainuke piirkond Eestis, kus aurumine ületab sademete hulka, rajati siin palju kuivendatud maid kahepoolse reguleerimisega, kus toimub nii niisutamine kui ka kuivendamine. Kuid ainult süsteemi olemasolust ei piisa – seda peab ka järjepidevalt hooldama.
Soos põldu ei pea ja metsa ei kasvata
Meil on vaja miljon hektarit põllumajandusmaad, et kõigile jaguks Eestis kasvatatud toitu ja seda saab tagada vaid maa kuivendamise ja kasutuses hoidmisega.
Maaparandussüsteemid on maaga lahutamatult seotud ning maa tegelik väärtus, hind ja kasutamisvõimalused on otseselt seotud mulla veerežiimi reguleerimisega.
Meie süsteemid ehitati nõukogude ajal, kuid nüüd on paljud neist unarusse jäetud ja lagunevad. Oleme kõik märganud põldudel ja metsades kraave, kuid lisaks on pilgu eest peidus torud maa sees. Kui nende eest ei hoolitse, võib peagi saada põllust tiik ja metsast soo.
See on aga ka otsene rahaline kahju maaomanikele, põllumajandustootjatele ja metsaomanikele, sest Eestis sajab rohkem kui aurab ning kui veele äravooluteid pole, algab soostumine. Soos aga põldu ei pea ja metsa ei kasvata.
Seadus kohustab maaomanikke maaparandussüsteeme korras hoidma ja naabritele ei tohi kahju tekitada oma tegevusetuse tõttu. Kui omal drenaaž hooldamata ja vesi kahjustab seetõttu naabri saaki, tuleb drenaažisüsteem korda teha.
Labidas kätte ja dreenisuudmed puhtaks
Maaparandusehitised on enamikus maa all ning nende hooldamiseks ei ole vaja midagi muud, kui süsteemselt teha lihtsamaid töid. Igal aastal tuleks üle vaadata maaparandus­süsteemi maa-alal asuvate suudmete, truupide, kraavide, drenaaži ja drenaažikaevude tehniline olukord ning kui midagi pole nii nagu peab, siis puudused kõrvaldada. Näiteks puhastada kraavidesse suubuvad suudmed taimejuurtest ning tühjendada kaevud prahist ja settest. Ka truupide ette kogunenud risu saab suhteliselt hõlpsalt eemaldada, sest truubi ummistumisel võib halvemal juhul vesi ka tee minema uhtuda.
Kõige parem oleks naabritega punti lüüa ja maaparandustöödes ühiselt tegutseda. Saab kenasti 2+2 reeglit järgides labidat liigutada ja suudmed puhtaks teha. Treeningsaalid on nagunii veel kinni.
Väga oluline on kontrollida kaevuluuke. Kui kaevudelt on kaaned puudu – ja paraku kipuvad nad kaduma – võivad loomad ja ka inimesed kukkuda kaevudesse ning ei pruugi sealt omal jõul enam välja pääseda. Tagajärgede eest vastutab maaomanik.
Hiiumaa eeskujud
Põllumajandus-ja toiduameti maaparanduse valdkonna spetsialistid tegid Hiiumaal uurimisi nende maaomanike soovil, kes tundsid huvi oma maal asuvate maaparandussüsteemi rajatiste kohta ning uurisid, kuidas neid korrastada.
Sellega seoses oli hiljuti väga tore töine ja tulemus­rikas kokkusaamine Õngu Mahe­veis OÜ esindaja Ergo Engsoga, kes on omal algatusel juba maaparandussüsteemi ehitisi ja kraave korrastanud. Ta on eemaldanud kaevudest setet ja pesnud dreene. Samuti jõudnud puhastada kraave nii puittaimesikust kui ka settest. Tema töö tulemusi on juba näinud ja hinnanud ka kõrvalkinnistute maa­omanikud – maaparandushoid on tootmise jätkusuutlikkuse jaoks vajalik.
Nõustasime ka Hiiumari OÜ esindajat Sven Kriggulsoni, kelle ees vabandame veel kord, et tööde käigus tema labida lõhkusime.
Amet aitab
Valdavalt paiknevad olemasolevad maaparandussüsteemid mitmel kinnistul, mis omakorda kuuluvad erinevatele maaomanikele ning see teeb süsteemi hooldus- ja parendamistööde korraldamise keerukaks. Väiksematel maaomanikel tasub seega seljad kokku panna ja asutada maaparandusühistu.
Millest peaks põllu- või metsa­maa omanik alustama, kui tahab end kurssi viia oma maadel asuvate maaparandus­süsteemide ja nende hooldamisvajadusega? Võtke esimesena ühendust maakonna põllumajandus- ja toiduameti esindusega, meie maaparanduse valdkonna spetsialistidel on alati hea meel aidata nii nõu kui ka jõuga.
Infot ja nõuandeid leiab ka ameti kodulehelt pta.agri.ee Siit leiab näiteks kaardi­rakenduse, mis näitab maaparanduse kõige värskemaid andmeid. Kaardirakendusest on võimalik vaadata enda ja huvipakkuva kinnistu kohta seda, kus paiknevad riigi poolt korrashoitavad ühisees­voolud, maaparandussüsteemide maa-alad ehitiste kaupa ja maaparandussüsteemide eesvoolud. Samuti on kaardirakendusest leitav maaparandus­ühistute tegevus­piirkondade paiknemine.
Edu ja jaksu kõigile Eesti maaomanikele, kel soov panustada maaparandushoidu.
AIVE ALJASTE
PTA Lääne regiooni peaspetsialist

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
  • Lisa kommentaar
     
    Your gravatar
    Sinu nimi
     
     
    *
     
     
    NB! Hiiu Leht ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Hiiu Lehel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411