Teisipäev, aprill 6, 2021
 

Aukodanik meenutab: Alustada tuli täiesti tühjalt kohalt

Harda Roosna | Hiiu Leht
75 aastat tagasi eraldati seni Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaa ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadusega 16. augustist 1946 moodustati omaette maakond.
Hiiu maakond pidi saare elu, sh sporditööd ise korraldama hakkama, kuid teine maailmasõda oli Hiiumaa elu-olu tugevalt kahjustanud. Spordi valdkonnas valitses täielik tühjus. Vaataksime veidi tagasi, milline oli Hiiumaa spordielu ajal, kui saar kuulus Läänemaa alla, kirjutab Hiiumaa spordiveteran ja valla aukodanik Lembit Sauer.
Oma eraldatuse tõttu oli Hiiumaa sporditegevus Läänemaa omast kehvem. Läänemaal oli moodustatud tugev spordiselts “Läänela”, kuhu kuulus Läänemaalt palju spordirakukesi, kuid Hiiumaalt ei ühtegi. Ka ei kuulunud spordiseltsi juhatusse Hiiumaalt kedagi. Täielikult varjusurmas sport Hiiumaal ei olnud. Spordialane tegevus toimus tuletõrjeühingute ja haridusseltside juures. Põhiliselt tehti rahvasporti – köievedu, vägikaikavedu jms.
Kuid 1930ndatel aastatel hakati harrastama ka klassikalisi alasid nagu võrkpall ja kergejõustik. Aktiivsemaks spordikeskuseks oli Kärdla, kus põhialadeks olid jalgpall, kergejõustik ja võrkpall. Kärdlas tegutsesid ka spordijuhendajad. Teada on, et üks neist oli Raimo Pullati onu Heinrich Spriit. [Raimo Pullati andmetel oli Heinrich Kärdla kooli võimlemis- ja joonistusõpetaja, aga ka üks tennisemängu edendajaid – toim]
Teiseks tugevaks keskuseks oli Kõpu, kus harrastati kergejõustikku ja võrkpalli. Kõpus olid eestvedajateks Gustav Teng ja Rootsi külast pärit Voldemar Espenbaum. 23. augustil 1934 püüdis Kõpu spordirahvas korraldada Hiiumaa esimesi esivõistlusi kergejõustikus ja võrk­pallis. Kahjuks tulid kohale ainult võistlejad Hiiumaa põhjaosast. Seetõttu ei saa kuidagi lugeda võitjaid Hiiumaa esimesteks meistriteks, kuid samas saavutati häid sportlikke tulemusi. Nii tõukas Bernhard Teng kuuli 13.50 ja heitis ketast üle 36 meetri. 800 meetri jooksus sai [Villem – toim] Küttim aja 2:14,8. Meeste 100 meetri jooksu võiduaeg oli tagasihoidlik 13,0. Võrkpallis võitis Kõpu meeskond nii Kärdla kui Lauka esindust 2:1.
Tugevaks spordikeskuseks oli ka Palade, kus harrastati peamiselt rahvasporti. Paladel oli Hiiumaa tugevaim köieveomeeskond, ankru­meheks Augustin Vällik, kes oli ka kohaliku sporditegevuse
eestvedajaks. Temaga õnnestus mul kohtuda viimati 1993. aastal, kui ta Kanadast tulnuna külastas kodusaart. Tollal mainis Vällik, et kohalikel tuletõrjevõistlustel oli köievedu põhialaks. Köieveo võistluse ajal ei suudetud pealtvaatajaid kuidagi eemal hoida omadele kaasa elamast.
Rahvasporti tehti veel Käinas, Emmastes, Männamaal ja Nõmbas. On arvamus, et võrkpallimängu tõid Hiiumaale Nõmba noored. Tol ajal Hiiumaal tõelisi tippsportlasi polnud. Parimaks sportlaseks loetakse Bernhard Tengi, kes arvati 1935. aastal Eesti Vabariigi koondise kandi­daadiks odaviskes. Tema parimaks tulemuseks oli 57.60. Tema nimele kuulus ka Eesti tippmark meeste granaadiviskes – 82 meetrit.
Teine maailmasõda hävitas olemasolevad sportimis­kohad Hiiumaal. Ka ei pääsenud spordihuvilised eluga sõjaväljadelt. Näiteks ei olnud Palade köieveo võistkonna liikmetest peale sõda Hiiumaal enam kedagi – kes surnud, kes vangis, kes põgenenud Kanadasse.
Seega tuli sporditegevusega alustada taas tühjalt kohalt.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411