Teisipäev, märts 23, 2021
 

Vandeadvokaat: Kannatanute südamesse jäävad augud

erakogu
Vandeadvokaat Robert Sarv saatis Toomas Vannase laimajatele laiali nõudekirjad – kirja saajate reaktsioonid on väga erinevad – vihast kahetsuseni.
Kärdlas eelmisel aastal kaupluses enesekaitseks haamriga rebase surmanud Kärdla osavalla haldusjuht Toomas Vannas langes peale juhtunut sotsiaalmeedias ähvarduste ja sõimu ohvriks.
“Tapmisähvardused, valimatu sõim kõige ropumas vormis, solvamine, valeväited nii Toomase kui ka sündmuse aadressil,” võttis Vannase aadressil tehtud postituste ja saadetud sõnumite sisu kokku vande­advokaat Robert Sarv.
Nüüdseks on Sarve advokaadibüroo saatnud laimajatele nõudekirja, milles teade, et moraalse kahju tekitamise eest tuleb Toomas Vannasele maksta. See aga on nii mõnedki nõuete saajad marru ajanud.
Härrasmees?!
Nii helistas Hiiu Lehele mees, kes ei olnud nõus oma nime ütlema, aga oli väga vihane, et Toomas Vannas nõuab kelleltki 70aastaselt härrasmehelt – nii ta teda nimetas – 1000 eurot ja 500 eurot küsib advokaadibüroo. Selle eest, et too 70aastane ütles Vannase kohta – helistaja täpselt ei mäletanud, kas siga või orikas ja küsis, kas ta oli marutaudis, kui rebase tappis.
Kui allakirjutanu julges avaldada arvamust, et härras­mehed kaaskodanike kohta niisuguseid väljendeid ei kasuta, sain omakorda kaela süüdistustelaviini – te kõik seal Hiiumaal olete sugulased ja ringkaitses…
Veel kirjutas Hiiu Lehele Inga Saare, kes samuti nõude­kirja sai: “Vähe sellest, et Toomas Vannas jätkab endiselt riigieelarvelisel ametikohal, nagu oleks ta auväärne kodanik, nõuab ta minult Tartu Maakohtu kaudu hiigelhüvitist selle eest, et ma julgesin tema häbiväärset tegu Postimehes kommenteerida.”
Saare teatas, et kavatseb ennast kohtus kaitsta ja soovib selle asja võimalikult laiemat kajastamist ka Hiiumaal ning ühtlasi nõudis Vannase vallandamist.
Kohus otsustab
Robert Sarv ütles Hiiu Lehele, et nõudekirja saajate hulgas on ka neid, kes saavad aru, et käitusid valesti, aga ka neid, kes püüavad süü kellegi teise kaela ajada.
“Oleme sõlminud juba kokkuleppeid inimestega, kes saavad aru, et nad käitusid valesti ning soovivad asja lahendada. Need, kes ei vasta või väidavad, et andsid enda tahvelarvuti mingile suvalisele parmule kommentaari kirjutamiseks, saavad end õigustada kohtus ja kohus otsustab,” selgitas Sarv. “Seni ei ole me ühtegi kohtuasja kaotanud.”
Tema soovitus on, et kahju­nõude saajad peaks advokaadi­bürooga ühendust võtma ja leidma kompromissi. “Osa kahjunõude saajatest on seda juba ka teinud,” ütles Sarv. “Eelnevatel aastatel on mõned valeprohvetid kuulutanud soovitusi mitte reageerida. Eks pea liiva alla peitnud jaanalinnud on pidanud hiljem seda rohkem üllatuma, vabandusi otsima ja maksma, kui nad lõpuks kohtusse antakse.”
Südamesse jäävad augud
Küsimusele, mida ta loodab selliste nõudekirjadega saavutada, vastas vandeadvokaat lühidalt: “Õigusrahu ja kannatanule tekitatud kahju hüvitamist.”
Sarv ütles, et mitmed laimajad ei saa aru tõsiasjast, et mittevaralise kahju hüvitis ei ole kunagi suunatud “raha teenimisele” ning seda “kaitse­argumenti” kasutavad alatihti laimajad, kel pole enda õigustuseks mitte midagi muud öelda.
“Seega hakkavadki nad veelkordselt alandama hageja motiive ning peavad seadusega kaitstud õiguse kohtus realiseerimist “amoraalseks”. See on täiesti tagurpidine loogika. Kes ründab nii-öelda meest, sel pole vaidluses tugevaid argu­mente,” nentis ta.
Robert Sarv tõi näite, kui lekkiva katusega maja ostnud inimene läheb kohtusse kahju hüvitamist nõudma – sel juhul ei räägi keegi sellest, et hageja läks kohtusse “raha teenima” – kaugeltki mitte, hageja nõuab üksnes katuse parandamise raha.
“Solvangutest jäävad kannatanute südamesse samasugused augud nagu lekkiva katuse puhul ning kannatanul on õigus nõuda nende aukude lappimise valuraha. Ainuüksi see, et me ei näe kannatanute südamesse löödud auke, ei tähenda, et neid seal poleks. Sel põhjusel Riigikohus nende tõenda-
mist ka ei nõua, vaid on selgelt öelnud, et kui lööd kellegi südamesse või mainesse augu või mõra, siis tuleb selle hüvitamiseks maksta raha,” selgitas vandeadvokaat.
Maailm kukkus kokku
Mullu augusti lõpus Eesti Ekspressile antud intervjuus ütles Toomas Vannas, et “teisipäeva õhtul pani loomakaitse oma postituse üles ja kolmapäeva hommikuks oli mu maailm kokku vajunud. Hakkasin kohe saama ähvardusi, sõimu – Facebooki, meilile, sõnumitesse.”
Vannas pöördus kõigi nende ähvardustega algul politseisse, seejärel vande­advokaat Robert Sarve poole. “Tundsin, et vajan abi kõigi nende laimajatega toime tulemiseks,” ütles Vannas Eesti Ekspressi ajakirjanikule.
Vannas ütles ajakirjanikule, et rebase tapmise puhul oli tegemist enesekaitsega ja polnud mingit kuritegu ega mõrva. “Julgen tunnistada, et see nii oli, aga ükski inimene, kes on hirmunud metsloomaga silmitsi, ei tea, kuidas ta käitub.”
Ka rebase tapmist uurinud Lääne ringkonna­prokurör Indrek Kalda ütles, et Kärdlas poodi sattunud metslooma tapmise puhul tuli arvestada võimaliku hädaseisundiga.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411