Teisipäev, märts 9, 2021
 

Eesti naine on hea tervisega, kõrgelt haritud ja töökas

repro
Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last.
Eesti naiste kõige populaarsemateks nimedeks on Olga, Irina, Jelena, Tatjana, Svetlana, Valentina, Anna, Galina, Natalja ja Maria.
2019. aastal oli naiste oodatav eluiga sünnihetkel 82,8 aastat ning tervena elatakse 57,6 aastat. Väga heaks või heaks hindab oma tervist üle poole, ei heaks ega halvaks ligi kolmandik ning halvaks või väga halvaks veidi rohkem kui kümnendik naistest.
Naistest* 34,82% on abielus, 31,67% vallalised, 17,29% lahutatud, 13,27% lesed ning 2,95% naiste kohta on nende pereseis teadmata.
Naistest* 64 762 on rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga, 117 606 on omandanud magistri- ja 4 498 doktorikraadi. Keskmiselt on kõrgharidusega pooled 25–64aastastest naistest. Kõige rohkem elab kõrgharitud naisi Harju ja Tartu maakonnas, kus vastav haridustase on ette näidata enam kui pooltel naistest. Teistes maa­kondades jääb kõrgharidusega naiste osatähtsus 40% juurde või veidi alla selle. Elukestvas õppes osales eelmisel aastal ligi veerand tööealistest naistest.
Eelmisel aastal oli Eesti 503 800 tööealisest naisest vanuses 15–74 tööga hõivatuid 318 700. Kõige rohkem on naised ametis hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal. Töötuid naisi oli kokku
22 600. Kaugtööd tegi mullu 84 600 naist, võrreldes meestega suurenes kaugtööd tegevate naiste osatähtsus aastaga oluliselt rohkem. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli naistel 1176 eurot.
Rahvakultuuri harrastavaid naisi oli 2019. aastal 57 745, kellest koorimuusikaga tegeles 26 741 ja rahvatantsuga
14 380. Spordiharrastusega tegeles spordiklubides eelmisel aastal regulaarselt 73 272 naist.
Allikas: Statistikaamet
* vähemalt 15aastased naised

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411