Teisipäev, märts 2, 2021
 

Aasta koroonaviirusega

Laupäeval süütas ekspeaminister Jüri Ratas oma Luidja suvekodus küünla, mälestamaks neid 575 kaasmaalast, kes koroona­viiruse tõttu meie seast enne­aegselt lahkunud.
Oma postitusega sotsiaalmeedias tuletas ta meelde, et aasta tagasi jõudis meieni uudis, mis siiani mõjutab meie kõigi argielu – koroonaviirus hakkas levima ka Eesti­maal. “Järgnenud päevadel ja öödel üleelatu saab kokku võtta nii täpsete numbrite kui ka hoomamatute tunnetega,” tõdes Ratas.
Veebruar polnud enam nii väga meeleski, rohkem salvestus mällu 12. märts, kui tollane valitsus eriolukorra välja kuulutas. Eriolukorra piirangud ja see, kuidas saared lukku pandi, oli tollal midagi väga kummalist ja koroonaviirus, millest veel vähe teati, mõjus väga hirmutavalt.
Nüüd, kui teame, kuidas viirus levib ja kellele kurja teeb, pole see ehk enam nii hirmus. Pealegi on meil nüüd vaktsiinid, mis annavad lootust.
Paraku on see meid viiruse leviku suhtes ka muretumaks ja hooletumaks teinud. Seetõttu on Kaja Kallase valitsusel ka raskem inimesi reegleid täitma saada. Kas peaministri keelitamine ja valitsuse ikka veel suhteliselt leebed piirangud aitavad? Võrdluseks, et naaberriigis Soomes hakkas kehtima koroonapandeemia hädaolukord ja Rootsi peaminister valmistub riiki sulgema.
Kui mullu oktoobris saime tõdeda, et terve Euroopa on hädas koroonaviiruse levikuga, siis Eesti mitte nii väga. Nüüdseks on igapäevased nakatunute numbrid pidevalt üle tuhande ja nakatumiste arvult 100 000 elaniku kohta kerkis Eesti Euroopas teisele kohale. Tšehhimaa järel.
Meist kõigist, mitte ainult valitsusest, sõltub, mis saab edasi, ja kui kaua meie tervishoiusüsteem vastu peab.

2. märts 2021

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411