Teisipäev, jaanuar 5, 2021
 

Vanaduspension muutub paindlikumaks

erakogu
Alates 1. jaanuarist jõustus lisaks paljuräägitud teise samba reformile ka vanaduspensionäre puudutav riikliku ehk esimese pensioni­samba reform. Mida see tähendab ja kaasa toob, selgitab sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna teenuse juht Signe Viimsalu.
Alustuseks – muudatused puudutavad esmajoones neid, kes jäävad vanadus­pensionile alates 2021. aastast. Kuna mõned uued võimalused laienevad ka praegustele pensionäridele, tasub siiski kõigil end nendega kurssi viia.
Mida tähendab paindlikkus?
Mis uuest aastast muutub? Olulisima uuendusena tekivad inimesel pensionile jäädes ja pensionil olles uued paindlikud võimalused. Tekib võimalus võtta pension täissumma asemel välja pooles ulatuses või pensioni maksed mõneks ajaks üldse peatada. Seda tehes jääb osa pensionist kasvama ning hiljem kättesaadav summa on selle arvelt veidi suurem.
Samuti saab vajaliku staaži olemasolul jääda pensionile kuni viis aastat enne ametlikku vanaduspensioniea saabumist. Sel juhul on igakuine pension sarnaselt senisele süsteemile veidi väiksem. Paindlik pension vahetab aastaks 2026 tasapisi välja ka enneaegse ehk kõnekeeli eelpensioni. Suurim erinevus viimasega on see, et paindlik vanaduspension lubab sama­aegselt pensioniga saada töötasu. Muutuvad ka varem pensionile jäämisel rakenduvad vähendusprotsendid.
Muudatus pensioni kogumisel tulevikuks
Pensioni peatamist ja jätkamist puudutavaid otsuseid saab pensionär edaspidi muuta vastavalt vajadusele, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus. Soovitud muudatus hakkab kehtima järgmisest kalendrikuust. Uued võimalused ei ole mõeldud ainult “värsketele” pensionäridele, vaid ka kõigile neile, kes saavad juba praegu tavalist vanaduspensioni.
Teiseks lisandub riikliku ehk esimese pensionisamba valemisse uus osa. Seni koosnes esimese samba pension kolmest osast: baasosast, staažiosast ja kindlustusosast. Alates uuest aastast hakkab inimene koguma uut solidaarsemat ühendosa. See tähendab ühtlasi, et 2021. aasta algusest muutub senine pensionistaaži kogunemise loogika.
Muudatuse mõte on vähendada pensionide ebavõrdsust. Nimelt, praeguse süsteemi jätkudes läheksid käärid erinevate sissetulekutega inimeste vahel aina suuremaks. Tänased madalama palgaga inimesed saaksid tulevikus veelgi madalamat pensioni. Seadusandja eesmärk on tagada vananeva rahvastikuga ühiskonnas kõigile inimväärne sissetulek.
Seos keskmise elueaga
Pisut kaugemas tulevikus, nimelt 2027. aastast seotakse vanaduspensioniiga keskmise eeldatava elueaga Eestis. Statistikaameti andmetel on meeste keskmine eluiga kasvanud viimase 25 aastaga neljateist aasta ja naistel kümne aasta võrra. See tähendab keskmiselt kuuekuist eluea tõusu aastas. Seetõttu kasvab edaspidi koos keskmise elueaga ka pensioniiga.
Edaspidi saab inimene enda vanaduspensioniea teada kaks aastat ette. Näiteks 2027. aasta vanaduspensioniiga selgub alles 1. jaanuaril 2025. Uue vanaduspensioni­ea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast, kinnitab vabariigi valitsus igal aastal 1. jaanuariks. Pensioniiga saab korraga tõusta või langeda maksimaalselt kolm kuud, mis on sarnane praeguse pensioniea tõusuga.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411