Teisipäev, jaanuar 12, 2021
 

RMK teenis Prählamäe metsakuivenduse eest keskkonnakirve

Harda Roosna | Hiiu Leht
Aasta keskkonna­vaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve sai RMK ulatusliku kuivendustöö eest Kärdla lähistel Prähla­mäel, kus aastani 2004 kehtis Kärdla arteesia­kaevude kaitseks metsaste ja soiste piirkondade kuivendamis­keeld.
RMK kuivendusobjektid Prählamäe 1 ja Prählamäe 2 hõlmasid enam kui 600 hektarit ligi 80 aastat majandamata vanu metsi, mis olid seni kuivendamata või kus vanade kuivendussüsteemide mõju oli väike. Kuivendataval alal jäid kaardistamata loodusväärtused, lisaks said kahjustada ka naabrusse jäävad Pihla-Kaibaldi loodusala ning Prählamäe kuivendussüsteemi eesvooluks olev Nuutri oja, mis on mitmete kaitsealuste liikide elupaik, loetletakse Eesti keskkonna­organisatsioonide koja pressi­teates.
“Prählamäel kaevati oluliselt sügavamaks 13 kilomeetrit vanu, kinni vajunud kraave ning rajati ka 12 kilomeetri jagu täiesti uusi kraave. Ometi on RMK kuivendus­süsteemide strateegias kokku lepitud, et uusi kuivendussüsteeme riigi­metsa ei rajata,” on Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo nördinud. “Kuivenduse keskkonnamõju on ulatuse poolest võrreldav raiete omaga ning vajab senisest põhjalikumat hindamist. Prählamäel toimunu taoline looduse kahjustamine ei tohi korduda.”
Samas tõdetakse, et ulatuslik kuivendamine ja selle keskkonnamõjust mööda vaatamine on laiem probleem. Kuivendustöid tehakse vanade kuivendus­süsteemide rekonstrueerimise nime all üha hoogsamalt. Nii muutuvad aastakümneid inim­mõjust puutumata olnud alad ja metsad majandustegevusele paremini ligipääsetavaks, teisenevad seal kujunenud elupaigad ning veekogudesse leostuvad toitained. Keskkonnamõju hindamist maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projektidele üldjuhul ei algatata. RMK majandatavatel aladel hindab mõjusid RMK ise, tehes seda enamasti napilt ning formaalselt keskkonna­mõjude analüüsina, mille koostamisse avalikkust ei kaasata.
Aasta keskkonnategu 2020
Aasta 2020 keskkonnateoks valis Eesti keskkonnaorganisatsioonide koda (EKO) Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük.
Rimi kauplusekett otsustas möödunud aasta kevadel muuta poodides pakutav kalavalik vastavaks kalafoori ehk vastutustundliku kala ja mereandide tarbimise juhendi soovitustele. Kauplused eemaldasid müügilt või vahetasid keskkonnasõbralikuma valiku vastu kõik kalatooted, mis on tehtud ohustatud kalast või pole kestlikult püütud. Rimi on esimene ja seni ainus Eesti poekett, kes oma poodide kalavaliku kestlikumaks on muutnud.
Teised teo ja kirve nominendid
2020. aasta esiletõstmist väärivate keskkonnategudena toodi esile veel maastiku elurikkuse hindamise tööriist Rohemeeter ning film “Fred Jüssi. Olemise ilu”.
Keskkonnakirve kandidaatide seas paistis lisaks nominendile silma veel RMK massiivne raietegevus lindude pesitsusajal, mida põhjendati kuuse-kooreüraski tõrjega. Samuti märgiti ära vabariigi valitsuse kevadine otsus langetada diisliaktsiisi ja teha maksusoodustusi põlevkivitööstusele.
11 keskkonnaorganisatsiooni ühendav EKO valis keskkonnateo ja -kirve saajat 12 korda.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411