Teisipäev, jaanuar 12, 2021
 

Populaarne baltisaksa ajaloolane, kes sündis Käinas

RAHVUSARHIIV
Ajakirja Akadeemia värskes, jaanuarikuu numbris ilmus päris pikk osa Käina pastoraadis sündinud baltisakslase
Johannes Halleri (1865–1947) mälestuste­raamatust, milles pikalt juttu ka elust Hiiumaal.
“Hiidlastele – aga kaugeltki mitte ainult – peaks Eestimaad puudutav lõik raamatust kindlasti huvi pakkuma,” leiab teose tõlkinud Hanna Miller.
Jutuks tulevad nii Hiiumaa talvine eraldatus, eestlaste-sakslaste, aga ka sakslaste-venelaste ning veelgi huvitavam – baltisakslaste ja riigisakslaste – mentaliteetide ja elulaadide erinevused. Haller annab ülevaatliku pildi Eestimaa ajaloost, elust-olust, aga ka üksikasjaliku kirjelduse siinsest kultuurielust (teater, muusika, maali­kunst jne) omal ajal.
“Siinjuures tahan öelda – nagu ikka baltisaksa memuaaride tõlgete puhul ja nagu ütlesin ka kogumiku Revali ja Peterburi vahel saatesõnas: eestlastena me ei saa – ega peagi – alati nõustuda kõigega baltlaste mälestustes, kuid Eestimaa ajaloost autentsema pildi saamise huvides peaksime neid käsitlusi kindlasti teadma ja tundma,” ütles tõlkija teosele saateks.
Oma mälestused pani Haller kirja põhiliselt seitsme­kümnendates eluaastates, teise maailmasõja päevil ja need avaldati tänu tema õpilasele Reinhard Wittramile.
1960. aastal Münchenis ilmunud mälestusteraamatust “Lebenserinnerungen: Gesehenes –Gehörtes – Gedachtes”, eesti keeles “Elumälestused: Nähtu – kuuldu – mõeldu”, on pärit ka Akadeemias ilmunud tõlge.
Tõeliselt põnevale lugemisele on Hanna Miller lisanud lühikese tutvustuse mehe kohta, kellest Hiiumaal üsna vähe teatakse. Põnevamaks teeb loo tema sõnul tõsiasi, et Johannes Haller kujunes 1920.–1930. aastail üheks Saksamaa enim loetud ajaloolaseks. Nii ongi tutvustuse pealkirjaks “Hiiumaal sündinud mees, kellest sai
20. sajandil enim loetud Saksa ajaloolane”. Samas märgitakse, et Halleri kui ühe nimekaima Saksa ajaloolase märkimisväärne mõju ulatus veel 20. sajandi seitsmekümnendatesse aastatesse. Esimese maailmasõja ajal aga peeti teda lausa Balti küsimuste eksperdiks.
Ainuke artikkel
Miller tõdes, et tal on hea meel, et ajakiri Akadeemia Halleri tutvustamist ja meenutusi vägagi huvipakkuvaks ja avaldamist väärivaks materjaliks pidas. *
Taustaks rääkis ta loo, kuidas, otsides huvipakkuvat materjali tõlkimiseks, leidis ta Johannes Halleri memuaarid. Tundes huvi, kellega on tegu, pakkus Google küll ülipikki ja põhjalikke tekste saksa keeles, ka inglise keeles, aga eesti keeles vaid ühe, kuid igati hea kirjutise Hiiu Lehes.
Eelnimetatud kirjatöö “150 aastat Johannes Halleri sünnist” autoriks on kirikuloolane Kalev Kask ja see ilmus Hiiu Lehes 16. oktoobril 2015.**
Hanna Miller meenub Hiiu Lehe lugejaile varasemast ehk seoses tõlkeraamatuga “Pastoraat”, mis jutustab ühe baltisaksa suguvõsa, Hoerschelmannide elust Eestimaa erinevates kirikumõisates läbi kaheksa põlvkonna ja kolme sajandi.
Detsembris 2017 ilmus Hiiu Lehes raamatut tutvustav kultuuriuudis pealkirjaga “Raamatust, mille kaane­pildil Pühalepa kirikumõis”. ***

* https://www.akad.ee/2021/01/04/akadeemia-nr-1-2021/
** http://www.hiiuleht.ee/2015/10/150-a-johannes-halleri-sunnist/
*** http://www.hiiuleht.ee/2017/12/raamatust-mille-kaanepildil-puhalepa-kirikumois/

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411