Teisipäev, detsember 8, 2020
 

Uus võimalus rahastada Hiiumaa keskkonnaprojekte

erakogu
Mitmed Eesti ettevõtted ja omavalitsused on juba ära tabanud, milliseid võimalusi annab Euroopa roheline kokkulepe.
Kliimaeesmärgid on Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi põhifookus ning rohelisemaks saada soovivatel omavalitsustel ja ettevõtetel on võimalik Euroopa fondidest raha taotleda.
Kliimapoliitika tõstab aina jõulisemalt pead. Kui veel mõned aastad tagasi tundusid kliima teemad kui midagi kauget, suurt ja hõlmamatut, siis praegu on pilt juba natuke teine. Rahvusvahelisel tasandil on enamik maailma riike jõudnud ühise arusaamani, et kliimamuutuste ohjeldamisega tuleb tegeleda. Pariisi leppega pandi paika suunad, kuidas hoida temperatuuri tõusu alla 2°C.
Euroopa tasandil tuli Euroopa Komisjon 2019. aasta lõpus välja keskkonna heaolu tagava majanduskasvu strateegiaga, mis on tuntud kui roheline kokkulepe. Aastatel 2020–2022 avalikustatakse roheleppe eri valdkondade algatusi, mis näitavad teed parema tuleviku poole.
Ka Eesti hakkab välja arendama meetmeid, et suunata raha just sinna, mis aitaks saavutada 2050. aastaks suuri kliimaeesmärke.
Mida tähendab see Hiiumaa jaoks?
Siinjuures kerkib üles küsimus: mida tähendab Euroopa roheline kokkulepe Eesti valdade ja linnade jaoks? Mõnel pool levivad hirmu­jutud, et nüüd keelatakse kõige nüüdisaegse kasutamine ära ja läheme tagasi kiviaega. Tegelikkuses on kliimapoliitika eesmärk tagada jätkusuutlik elu nii inimestele kui ka keskkonnale. Kasvuhoonegaaside heite vähendamisele saab kohalik tasand kaasa aidata näiteks hoonete energia­tõhusamaks muutmisega, mis lisaks keskkonnahoiule aitab ka kulusid kokku hoida.
Teiselt poolt on vaja meie elukeskkonda hakata planeerima kliimakindlalt. Kliimamuutuste mõjusid on tunda juba praegu ning isegi kui me suudame vähendada kasvuhoonegaaside heidet vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitule, ootavad meid ees muutused.
Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu eriraportis on toodud võrdluseks, et keskmise temperatuuri tõus 2 kraadi võrra toob kaasa rohkem kui 99% korallrahude hävingu, 1,5kraadise tõusu juures jääks aga 70–90% juurde.
Kindlasti mõtleb nii mõnigi, et korallrahud on Hiiumaast kaugel ja kuidas see meid ikka mõjutab… Tuleb aga arvestada, et muutused ootavad ees ka Eestis elavaid liike. Juba praegu levivad võõrliigid aina intensiivsemalt meie koduaedadesse. Näiteks võib tuua Hispaania ehk lusitaania teeteo –nuhtluse, kelle levikut on soodustanud viimaste aastate soojad talved.
Muutumises on ka meie igapäevane ilm – teadlased on prognoosinud nii tormide (mille kohta isegi hiidlased ei ütleks: tavaline sügisilm) ja vihmavalangute sagenemist kui ka kuumapäevade arvu kasvu. Linnade planeeringu, eelkõige rohe- ja sinitaristu (nt pargid, tiigid jne) abil, on võimalik paljusid mõjusid leevendada. See omakorda aitab säästa inimeste tervist ja vara. Näiteks ilma rohe­taristuta võib õhutemperatuur linnalises tehiskeskkonnas tõusta kuuma­päevadel palju kõrgemale kui haljastatud alal.
Euroopa toetus­voorudele silm peale
Innovatsioon ja teadusarendus kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliimakindlaks planeerimiseks on tähtsad, kuid uute tehnoloogiateni jõudmiseks on tarvilik neid arendada ja katsetada. Hiiumaa on selleks vägagi ideaalne pilootala, kuna on parajalt suur, samas aga arenenud digikultuuriga. Kohalikud omavalitsused peaks näitama eeskuju ja julgema katsetada uudseid lahendusi. Jah, tean, valdadel napib raha. Seepärast on mõistlik otsida erinevaid toetusi. Silma võiks peal hoida nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandi toetusvoorudel.
1. detsembril avanes Euroopa Liidu Innovatsioonifondi väiketaotlusvoor, mis on avatud kuni 10. märtsini. Väljajagamist ootab 100 miljonit eurot. Oodatakse innovaatilisi kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid projekte maksumusega 2,5 kuni 7,5 miljonit eurot taastuvenergia, energia salvestuse, energia­intensiivse tööstuse ning süsiniku kinnipüüdmise, utiliseerimise ja ladestamise valdkondades. Toetust saab küsida kuni 60% kapitali­kuludest.
Taotlusvoor on küll suunatud rohkem ettevõtetele, kuid julgustatakse projektide konsortsiumisse võtma ka nn pioneerkliente. Ehk siis kui mõnel ettevõttel on pakkuda hea innovaatiline lahendus, millega ta soovib tulla turule ning mille potentsiaalseks ostjaks/rakendajaks oleks kohalik omavalitsus, siis oleks see väga hea koht, kus jõud ühendada.
Kutsun Hiiumaa ettevõtteid koos vallaga Innovatsiooni fondi taotlusvoorus osalema! Kes soovib selle kohta täpsemalt teada, siis oleme info koondanud Keskkonna­investeeringute keskuse kodulehele kik.ee/et/toetatavad-tegevused Sealt leiab nii varasemate infopäevade salvestused kui ka olulised lingid Euroopa lehtedele. Lehelt leiab ka infot erinevate Eesti-siseste taotlusvoorude kohta.

Kati-Liis Kensap
keskkonnaministeerium

LIFE-programmi võimalused
Lisaks võiks silma peal hoida LIFE-programmil, kus aastatel 2021–2027 jagatakse välja 5,4 miljardit eurot, mis jaguneb nelja alamprogrammi vahel:
loodus ja bioloogiline mitmekesisus – looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade väljatöötamine, rakendamine ja levitamine, strateegilised loodusprojektid;
ringmajandus ja elukvaliteet –  ELi peamiste poliitiliste eesmärkide saavutamine, nagu näiteks üleminek ringmajandusele ning ELi õhu- ja veekvaliteedi kaitsmine ja parandamine;
kliimamuutuste leevendamine ja sellega kohanemine – kliima- ja energiaraamistiku 2030 rakendamine ning Pariisi leppega võetud kohustuste täitmine;
puhtale energeetikale üleminek – energiatõhusus ja
väikesemahuline taastuvenergeetika, mis aitab leevendada kliimamuutusi ja/või täita keskkonnaeesmärke.
Rohkem infot LIFE-programmi kohta võib lugeda life.envir.ee. LIFE-programmi eesmärk on toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas puhtale energeetikale ülemineku, keskkonna kaitsmise ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja selle tendentsi ümberpööramise kaudu, toetades seeläbi kestlikku arengut.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411