Reede, detsember 4, 2020
 

Riigipea pakkus retsepti ääremaastumise vastu

HARDA ROOSNA
Kolm päeva Hiiumaal töötanud riigipea ütles, et andis riigikogule retsepti Eesti ääremaastumise vastu üle juba avaistungil, kuid poliitikud eelistavad isegi kohaliku omavalitsuse valimiste eel tegeleda kõige muuga.
Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles, et Hiiumaal meeldis neile väga ja meelsasti tahaksid nad jääda saarele kauemaks. “Me oleme kõik tundnud, et meile meeldib siin väga. Siin on mõnusalt rahulik ja väike, käe-jala juures – hea on ja tahaks küll kauem olla,” kiitis riigipea. “Kõik on väga rahul ja hea meelega jääksime kauemaks, aga Eesti on suur.”
Saareelu iseloomustamiseks kasutas vabariigi president, nagu paljud teisedki, omadussõnu rahulik, vaikne, väike. Suurlinnast tulnu jaoks on rahu ja vaikus meeldiv romantika, aga kahjuks sobivad need omadussõnad ka ääremaastumise iseloomustamiseks. Väike kool, vähe õpilasi ja vananevad õpetajad… Väikesed perearstinimistud ja pensionieas perearstid… Tühjaks­jäänudd külad ja asulad on vaiksed ja rahulikud…
Taustal saarlasest riigi­kontrolöri Janar Holmi mure pensioniikka jõudvate Hiiumaa perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate pärast, küsisin riigipealt, kas tal on retsepti, kuidas peatada Eesti ääremaastumist.
KOV ei pea raha lunima
“Jah on,” vastas president Kaljulaid veendunult. “Ma esitasin selle retsepti riigikogu avaistungil sellel sügisel ja ma olen seda väga palju arutanud kohalike omavalitsustega.”
Riigipea tõi välja Eesti kohalike omavalitsuste elujärje võrdluse Euroopaga – kui Tallinn on 135 protsenti Euroopa Liidu keskmisest elujärjest, siis ülejäänud Eesti on 55 protsenti.
Probleemi põhjuseks nimetas ta, et Eesti maksubaas on hästi keskvalitsuse keskne ja kohalikul omavalitsusel ei ole iseseisvat maksubaasi pea­aegu üldse.
“Kõike seda raha, mida omavalitsus saab, peab ta täiesti põhiseadusele mitte­vastavalt käima Tallinnas ministeeriumist lunimas – kes siis mingi asja jaoks annab, mingi asja jaoks ei anna ka,” kirjeldas riigipea. Ja rõhutas, et see ei ole kohaliku oma­valitsuse mõte Eesti põhi­seaduse järgi.
“Järelikult meie maksubaas tuleb ümber jagada – ümber jagada nii, et kohalikul oma­valitsusel oleks sõltumatu tulu­baas, mille ta võib maksudena kokku koguda ja vastavalt siis teha sellist oma­valitsust nagu sealse piir­konna inimesed tahavad.”
Teisalt tuleks selliseid omavalitsusi tema meelest ka rohkem kontrollida ning riigi­kontrollil võib-olla peaks olema täiendav ja suurem õigus omavalitsust sellisel juhul auditeerida.
“Praegu saab ta seda teha eurorahade kasutamise üle piiramatult, aga mujal mitte. Kui tasakaalustav analüüs oleks ka olemas, siis mina usun, et meie suuremad ja võimekamad kohalikud omavalitsused, nagu need nüüd on, väärivad tegelikult palju suuremat iseseisvat maksutulu.”

Sel sügisel käisid ministrid Hiiumaal sõnumiga, milleks vald peab kasutama 1,2 miljonit eurot koroonakahjude kompensatsiooniks mõeldud investeeringutoetust. Kui mujal omavalitsustes oli see n-ö vaba raha investeeringuteks, siis Hiiumaa vallavalitsuse katse kasutada seda enda äranägemise järgi, summutati eos. Mida sellest arvate?
Vabariigi president Kersti Kaljulaid: “Meie andsime ja meie tõime! Minu arvates oleks kohalikel omavalitsustel õigus saada sõltumatut tulubaasi mitte ainult üksikisiku tulu­maksust, vaid ka kõikidest teistest maksudest. Täna­päeva IT-võimalusi kasutades ei ole seda üldse keeruline jagada. Ja mis veel oleks tore – siis ei ole vaja neid ametnikke, kes täna seda rahavoogu niimoodi siia-sinna suunavad. Olekski maksutulu – lihtne!”
Samas pole see ju midagi uut – nii on rahajagamine käinud terve Eesti taasiseseisvumise aja, et Tallinnast öeldakse kohalikule oma­valitsusele, kui palju, kuhu ja milleks?
Jaa, aga kui varem võis veel väita, et kohalik omavalitsus on pisike ja ei ole haldussuutlik, siis selle argumendi haldus­reformi territoriaalne osa, mis on tehtud, võttis ju ära ja seda enam ei ole. Nii et nüüd on uus olukord ja nüüd tuleks sellele uuesti otsa vaadata. Minu arvates aasta enne kohalike oma­valitsuste valimisi oleks selleks õige aeg, millal seda teha. See on see, mis on omavalitsuste jaoks kriitiline küsimus. See on see, millele me selle poliitaasta peaks pühendama. Selle retsepti esitasin ma sügisel riigikogule avaistungil, aga neil on seal tähtsamat teha – nemad tegelevad [abielu] referendumi ja kõige muuga.

 

Sildid: , , , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Pätakas

    President tahtis Hiiumaale kauemaks jääda, loomulikult, sest seal elavad palju sõbralikumad ja heatahtlikumad inimesed..

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411