Teisipäev, detsember 8, 2020
 

Kiirabitöötajad harjutasid simulatsioonimeetodil

Piret Eesmaa
Kes möödunud kolma­päeval või nelja­päeval Roograhus käis, märkas maja ees kindlasti kiirabiautosid. Tegemist ei olnud hädaolukorraga, küll aga valmistusid neiks kiirabiõed.
2. ja 3. detsembril toimus Hiiumaa kiirabibrigaadide koolitus uues, simulatsioonipäevade formaadis. “Koroona­viirus on võtnud pandeemia mõõtmed,” ütles PERHi koolitusõde Ivar Käsper, üks neljast instruktorist, kes õppepäeva Hiiumaale läbi viima oli tulnud. Arstid ja õed aga peavad oma tööd tegema igasugustes tingimustes ja selleks on vajalik ettevalmistus.
“Kuna me praegu tavaformaadis koolitusi teha ei saa ja internetis neist suurt kasu ei ole, oleme asendanud tavapärased teoorialoengud ja praktilised osaharjutused simulatsioonipäevadega,” selgitas ta.
See tähendab, et kiirabitöötajad peavad lahendama olukordi, mis simuleerivad reaalseid kiirabiväljakutseid algusest lõpuni. Esimese asjana kontrollib brigaad üle auto ja selle varustuse. Seejärel on neil ülesande lahendamiseks 20 minutit, mis on ka optimaalne väljakutse kestus päriselus. Harjutus algab telefonikõnega, milles esitatakse esmane info, siis sõidab brigaad sündmuskohale ja püüab patsienti aidata.
“Pandeemia tingimustes on üks esimesi otsuseid, mis brigaadijuht vastu võtab, isiku­kaitsevahendite tase, sest kinnitatud COVID-haige puhul, näiteks, tuleb väljakutsele minna kaitse­ülikonnas.”
Kogemus on parim õpetaja
“Selliste simulatsioonipäevade eesmärk on hoida õdede valmisolekut,” selgitas Käsper.Keerulisemaid olukordi ei pruugi muidu igapäevases töös ette tulla, valmisolek aga ei tohi see­tõttu kannatada. Samuti aitavad simulatsioonipäevad brigaadide taset kaardistada. “Kui kellelgi tekib mõne ülesande lahendamisel raskusi, saame ta vajalikule koolitusele suunata.”
Koolitaja ütles, et on sellistest õppepäevadest unistanud juba ammu, sest olles ise 11 aastat kiirabis töötanud, kolm neist koolitajana, tunneb ta, et õpib kõige rohkem just läbi praktilise kogemuse. Simulatsioonipäevade teine hea külg on see, et ei õpi mitte ainult need, kes teevad, vaid ka need, kes pealt vaatavad. “Olen ise tohutult palju õppinud ka lihtsalt simulatsioonipäevi korraldades ja jälgides, kuidas eri brigaadid erinevaid ülesandeid lahendavad,” ütles Käsper.
Arutelus sünnib tõde
Praktilistele ülesannetele järgneb 40 minutit arutelu, kus instruktorid annavad tagasisidet ja kõik saavad oma arvamust väljendada ning küsimusi küsida.
“Õdedel on kindel töö­juhend, mida järgida, seega meie töös on võimalik leida see tõde, kuidas mingis olukorras käituda,” rääkis Käsper.
Uuendusliku koolitus­formaadi on Eestisse toonud Mirjam Luik ja professor Peep Talving, kes õppisid seda Austrias ühe ettevõtte juures, mis spetsialiseerunud simualtsioonipäevade korraldamisele. Luik oli ka üks neljast Hiiumaal viibinud instruktorist ja kõik instruktorid on ka ise kiirabitöötajad.
Olukorrad päriselust
Üheks ülesandeks 2. detsembri simulatsioonipäeval oli reageerimine tänaval lebavale alajahtunud inimesele. Kohalik, kes kiirabi kutsunud oli, teavitas brigaadi, et mees on ilmselt juba eilsest saadik seal maganud ega liiguta. Brigaadil oli kasutada täisvarustuses kiirabiauto ning inimese asemel oli nukk, mille reaktsioone juhtis instruktor puldist – seisund kas halvenes või läks paremaks. Toime tuli tulla nii jaheda ilma ja tuule käes ära lendava soojakile kui ka südamemassaažiga.
Kõik masinad, mida ülesande lahendamisel kasutati, töötasid päriselt ja said nukult sõnumeid, mis edastati ka Tallinna telearstile, kellega Hiiumaa kiirabitöötajatel on kogu aeg ühendus,
juhuks, kui peaks tekkima vajadus kiirete otsuste järele – täpselt nii, nagu see ka päriselus töötab. Telearstid olid simulatsioonipäeva eest muidugi hoiatatud.
Hea partner Roograhu
Roograhus on õppusi toimunud varemgi. Näiteks möödunud suvel viidi seal läbi õppus koostöös Kärdla lennuvälja ja päästeametiga. Tookord lavastati suurõnnetus, kus reisilennuk
maandus merre ja vette kukkunud reisijaid tuli veest otsida.
Seekord toimusid sündmused majas sees ja selle ümber ning ülesanded hõlmasid vaid kiirabibrigaadi tööd.
“Roograhus oleme sellepärast, et haiglas on praegu parem mitte teha üleliigseid liigutusi ega inimeste kogunemisi ja meil on väga hea meel, et siin oldi nõus meid vastu võtma,” ütles Käsper.
Praegu on jahisadamas vaikne aeg ning inimesi liigub vähe, kuid see on just õige hetk valmistuda ees­seisvaks hooajaks ning olla ka ise võimalikeks hädaolukordadeks paremini valmis. “Kiirabi­brigaadile tuleb kasuks, kui nad reaalse vajaduse tekkides on sadama ja selle keskkonnaga juba tuttavad,” kinnitas ta.
Kärdla kiirabitöötajad on olnud väga aktiivsed osalejad ka eelnevalt korraldatud kliinilistel konverentsidel, kus arstid jagavad oma kogemusi, mis aitab luua teoreetilisi teadmisi praktilise kogemuse põhjal. “Simulatsioonipäevad aga loovad praktilise kogemuse teooria põhjal,” võttis Käsper uute õppepäevade kasutegurid kokku.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411