Kolmapäev, detsember 30, 2020
 

Kärdla päevakeskus 20 aastane

Kati Kukk | Hiiu Leht
Ehkki rohkete etteastete ja külalistega suurt sünnipäevapidu ei peetud, alustas Kärdla päevakeskus uut aastaringi ja asjaosalised on täis hakkamist peale koroona­piiranguid endise hooga jätkata.
Tähtpäeva puhul kogunenud kohvilauas ütles Elle Üksik, et talle meeldib päevakeskuses käia, sest seal on huvitav ja perenaine on lahke ja sõbralik. Päevakeskuse püsikülastaja sai temast kümme­kond aastat tagasi, peale pensionile jäämist. Sama pikk “päevakeskuse-­staaž” on ka Silvi Orvikul. “Tunnen, et oleme kõik siia oodatud,” tõi ta välja põhjuse, mis teda keskusesse tõmbab ning lisas naljaga pooleks, “ega me siin niisama ei istu”.
Neil päevil oma 84. sünnipäeva pidav Virve Penkina on päevakeskuse tegevustes osalenud algusest saadik ja eelistab oma valikutes seda, mis silmaringi laiendab ja mõtlemisainet pakub. “Arvestan enesetunnet ikka ka, aga vahel on nii, et alguses pean end minekuks natuke kokku võtma, aga pärast olen väga rahul, et ära sai käidud,” jagas ta oma elutarkust.
Kohtumispaik kolmesajale
Viimastel aastatel on Kärdla keskväljaku ääres asuvast päevakeskusest kujunenud kooskäimiste ja ühistegevuste koht rohkem kui kolmesajale hiidlasele – peamiselt eakamatele Kärdla elanikele.
Päevakeskus on igapäevaselt avatud lehelugemiseks, jutuajamiseks, kohvitamiseks ja kohtumisteks, ent koroonaohu tõttu on tegevus praegu piiratud. Huviringid, mis on algusaegadest peale olnud päevakeskuse populaarseks tegevusvormiks, peavad pausi, kuid mõtteid edaspidiseks on küllaga. Küllap jätkuvad ka igakuised vallavalitsuse töötajate ja volikogu liikmete infotunnid, mis siiani ikka palju rahvast kohale toonud.
Igapäevaselt on päeva­keskuses kohal Merike Liik, maja perenaine. Tema ütles oma töö kohta, et see on hästi vahelduslik, kuna igaüks, kes keskusesse tuleb, toob endaga kaasa midagi eripärast. “Meil on energilisi ja aktiivseid külastajaid, on tagasihoidlikke ja tasakaalukaid, on sõnakaid, on kuulajaid,” iseloomustas ta päevakeskuse külastajaid.
“Merikesel on oskust niimoodi teha, et kõigil on siin võimalikult hea olla,” ise­loomustas päevakeskuse pere­naise tööd EELK Hiiumaa koguduste diakon Triin Simson. Tema sõnul võtab tubli perenaine iga tulija rõõmsalt vastu, arvestab kõigi vajadustega, korraldab ürituste ettevalmistamist ning vajadusel nõustab ja toetab.
Merike Liik asus päevakeskusesse tööle üle 17 aasta tagasi. Enne teda, keskuse alustamisest alates, oli selles ametis Helis Roosimaa. “Ega nende aastate jooksul päevakeskus väga palju muutunud pole,” jäi Merike mõttesse ja lisas, et ikka tahavad inimesed kokku saada, rääkida neid huvitavatel teemadel, jagada oma rõõmu, aga ka kurbust.
Üheksa ringi
Päevakeskuses toimuva ringitegevuse üks koordinaatoreid on Kärdla pensionäride eestvedaja Urve Merendi. Ta kinnitas, et kõik üheksa ringi, mis keskuses koos käivad, taasalustavad niipea kui võimalik. “Oleme uhked, et meie ringid on olnud elujõulised – nad on alguse saanud meie oma inimeste soovidest ja õnneks on olnud ka eestvedajaid, kes neid ringe koos hoiavad.”
Triin Simson jagas samuti heameelt selle üle, et on leidunud vabatahtlikke hakkajaid ringijuhte päevakeskuse oma inimeste seast. “See teeb meie keskuse eripäraseks, võrreldes paljude teiste päeva­keskustega, kus on palgalised ringijuhid,” märkis ta.
Teise olulise tunnusjoonena tõi ta esile keskuse stabiilsuse – tegevus toimub sisse­harjunud raamides, ilma suurte järskude muutusteta. Olukorras, kus ümberringi kõik kiiresti vaheldub, annavad harjumuspärane keskkond ja tuntud tavad pidepunkti hakkama­saamiseks. “Seda me oma tegevusega taotleme,” kinnitas Triin Simson.
Kolmepoolne algatus
Praegu pensionipõlve pidav Eha Karm meenutas, et mõte Kärdla päevakeskusest kerkis päevakorrale juba iseseisvusaja algul. Karm oli sel ajal tööl linnavalitsuses ja osales ka esimestel välisreisidel, kus linnavalitsuse esindus käis. Näiteks Rootsis Norrtäljes näitasid vastuvõtjad sealset päevakeskust. See tekitas Karmi sõnul küsimuse, miks ei võiks selline koht olla ka Hiiumaal. Muljet avaldasid nii sealse keskuse ilusad ruumid, kenasti riides vanadaamid ja -härrad pärlikeede ja lipsudega. Aga ka mõtteviis, et kogukonna eakam osa vajab võimalusi suhtlemiseks ega pea peale tööelu lõppu veetma vanadusaastaid üksinduses.
Päevakeskuse asutamise mõtted idanesid samal ajal ka EELK Kärdla koguduses. 90ndate lõpul, kui koguduse vaimulikuks oli Jaanus Jalakas, omandas kogudus hoone Kärdla keskväljaku ääres, aga selle kordategemine jäi järgmisena kogudust teeninud vaimuliku Enn Auksmanni aega. Suure töö tegi tema abikaasa Mirje Auksmann, kes töötas linnavalitsuses projektide kirjutajana ja oskas leida vahendid ka heategevuslikul otstarbel soetatud maja  remondiks.
Nii alustasidki Kärdla kogudus ja Kärdla linnavalitsus 1998. aasta kevadel koostööd, et luua Põllu tänav 1 kogudusele kuuluvasse hoonesse pensionäride ja puuetega inimeste päevakeskus. “Ühildati koguduse ja linnavalitsuse plaanid, hiljem liitus ka Hiiumaa EELK Diakoonia­keskus,” meenutas Mirje Auksmann oma kirjas diakon Triin Simsonile.
Vajalikkuses kahtlust pole
Päevakeskuse piduliku avamiseni jõuti 2000. aasta 1. detsembril. Avatseremoonia viis läbi Kärdla koguduse õpetaja Enn Auksmann. Lisaks pensionäride ja puuetega inimeste esindajatele olid kohal EELK Diakoonia­keskuse juhataja Mart Salumäe, Kärdla linnapea Rinno Lige, Hiiumaa Diakooniakeskuse juhataja Kaie Hlusova, Kärdla koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak ja juhatuse liikmed, kohalik ajakirjandus ja õnnitlejad.
Tiit Harjak täidab Kärdla koguduse juhatuse esimehe kohuseid ka praegu. Tema sõnul sai päevakeskus toona loodud “omanäolise kolmepoolse koostööna”. Kärdla linn andis päevakeskuse ruumide kordategemisel kaasfinantseeringu Hollandi Fondide Ühenduse rahastusele ning kattis konkreetsed tegevuskulud, Hiiumaa Diakooniakeskus võttis päevakeskuse eestvedaja rolli ja kogudus andis selle jaoks ruumi tasuta kasutada.
“Päevakeskust oli vaja, selles vast keegi ei kahtle ja seda näitab ka ruumide kasutus­intensiivsus läbi aegade,” tõdes Harjak. Ta lisas, et  osapooled on koostöölepingut mitu korda pikendanud ja loodetavasti tehakse seda ka edaspidi.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411