Kolmapäev, detsember 30, 2020
 

Hergo Tasuja: Head oli rohkem

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kolm kuud Hiiumaa vallavanemat asendanud Hergo Tasuja võtab Hiiu Lehe aastalõpuintervjuus kokku lõppeva aasta, pakub, kes on aasta tegija ja mis on aasta tegu ning räägib ära, miks tema meiliaadress on tasujapresidendiks@.
Milliste märksõnadega võtad kokku lõppeva aasta? Miks just need?
Märksõnadeks võiks olla ettearvamatu, ootamatu, põnev. Kindlasti ei kujutanud me aastavahetusel ette, et aasta veebruaris-märtsis sellised pöörded võtab. Hea näide on jaanuaris Hiiumaa Teataja vahel igasse postkasti jõudnud kriisitrükis, kus näpunäited kriisiga toimetulekuks. Kuidagi ei osanud me ette näha, et kriis tekkib koroonaviiruse tõttu.
Samas oli aasta põnev ja karastas. Kuigi COVID-19 kehtestas mängureegleid, ei saanud igapäevaelu päris seisma panna ning ette võetud töödega pidi jätkama.
Mida head oli sel imelikul aastal kaasas Hiiumaa jaoks?
Arvan, et head oli rohkem, kui siia kirjutama mahub. Alustame kasvõi sellest, et koroonast tingitud tagasilöök jäi kardetust väiksemaks. See näitab muuhulgas seda, et Hiiumaa ettevõtjad on võimelised kiiresti reageerima, koolid tasemel IKT-vahendite kasutamisel, kogukond hoiab kokku, sotsiaaltöötajad jõuavad toetama neid, kel abi vaja, lisaks on neil väärt tugivõrgustik.
Aasta tõi arenguid ka elukeskkonda. Kärdlas saab paika 170 uut tänavavalgustus­punkti, uuel aastal Kärdla-Käina-Emmaste ühisprojekti toel veel enam. Meil on inimesest lähtuv keskväljak, Naistlaiu sadam avab saare selle osa uuesti merele, Kõpu hoonetekompleksile andis uue hingamise noortekodu, Tuuletorn kujunes publikumagnetiks ja toetas saare turismi tervikuna, Kärdlas valmis erihooldekodu ning Tohvrile kerkib hooldekodu uus hoone. Lisaks on rajatud mänguväljakuid ja loodud uusi värskes õhus liikumise võimalusi. Spordimehena on minu jaoks märgiline muidugi Hiiumaa spordikeskuse ehitus – suurprojekt, mille vajalikkuses õnnestus vallavanem Reili Rannal toonast kultuuri­ministrit Indrek Saart veenda ja mida toetab ka praegune valitsus. Rääkimata üksmeelest, mis Hiiumaal on tänu sellele objektile saavutatud.
Mis sel aastal võinuks Hiiumaal olemata olla ja juhtumata jääda?
Jätkuvat tähelepanu vajavad (vaimse) vägivalla ja majandusliku toimetuleku teemad. Kahjuks võimendas koroona ning ka pühadeperiood lähi­suhtevägivalla juhtumeid. Samuti on meie keskel üsna palju neid, kes vajavad tuge, et majanduslikult toime tulla. Minu lugupidamine ohvriabile, hingehoidjatele ning teistele tugiüksustele, kes igapäevaselt inimestele säärastes keerulistes olukordades toeks on, samuti tunnustus Toidupangale, kelle tegevus tagab paljudele peredele täisväärtusliku toidulaua.
Kellele annaksid tiitli Hiiumaa aasta tegija(d) 2020?
Ma tooksin välja meie haridus­valdkonna. Koolid, lasteaiad, huvikoolid, aga ka mitte­formaalne haridus ehk noorte­keskused pidid sel aastal paindlikud ning tavapärasest loovamad olema. Samas oli Hiiumaa gümnaasiumis üle kümne kuld- ja hõbemedaliga lõpetaja. Peagu sama palju Hiiumaalt pärit õpilasi teenis medali mujal koolides õppides. Hiiumaale jõudis aasta tugispetsialisti ja aasta õppija tunnustus.
Kõige olulisem on aga see, kuivõrd hästi koolid, huvi­koolid ja huviringid distantsõpet korraldada suutsid ning lasteaiad keerulises situatsioonis toime tulid.
Olen kindel, et meie tõhus haridussüsteem ning õppijasõbralik huvihariduse süsteem on oluline põhjus, miks pered Hiiumaale elama tulevad. Tänase päeva seisuga on saarel üle saja elaniku rohkem kui aasta eest.
Mis võiks olla Hiiumaa aasta tegu 2020?
Kuigi meil on mitu miljoni­projekti edukalt ellu viidud ning need on kahtlemata olulised, siis ma ei tahaks ühtegi asja esile tõsta. Nimetaksin aasta teoks hiidlase ja tema oskuse suhteliselt väikeste algatustega võrratult palju rõõmu valmistada. On see siis talisuplusala Kärdla sadamas, mis on tõestanud, et hiidlaste esivanemate seas on muuhulgas jääkarud – seda­võrd aktiivselt kastetakse end detsembri lõpus vette. Või meteoriidikraatri mudelväljak Palukülas, mis kokkupõrke meteoriidiga puust ja punaseks maalib. Rääkimata päkapikukülast Suuremõisas ja jõulumaast Emmastes. Loodan, et traditsioon jätkub – sel juhul kujunevad need tõenäoliselt Eesti tasemel vaatamisväärsusteks nagu vaateaknad Väätsal.
Kolm aastat töötasid vallavalitsuses Emmaste osavalla vanemana, nüüd oled kolm kuud juhtinud vallavalitsust vallavanema asendajana. Mis on erinev?
Ühtepidi oli mets, kus käia, tuttav. Teistpidi mitte päris. Nii teadsin ühte osa sellest põhjalikumalt kui kogu territooriumi. Viimastel kuudel on tulnud vaadata igasse jänese­urgu, ronida puude otsa ka seal, kus pole varem turninud, pressida läbi tihniku ehk igav ei ole olnud. Osavallas on tegevus­liine veidi vähem, samas on ka kohapealne tiim väiksem. Vallavanema teemade põld on sisuliselt lõputu, ent ka tugitiim suurem.
Järgmisel aastal on ka kohaliku omavalitsuse valimised – milline on Sinu isiklik eelistus nii valimis­ringkondade arvu kui osavaldade arvu puhul?
Minu meelest on osavaldade süsteem end tõestanud. Eriti olukorras, kus kolmandik saarest oli haldusreformi käigus liitumise vastu. Isiklik seisukoht on, et peaksime osa­valdadega jätkama. Tõsi, sisus võiks teha ümber­korraldusi. Mitmel puhul saaks liikuda valdkondliku juhtimise suunas, nii nagu see praegu hariduses toimib. Samas peaks säilima põhimõte, et vald on kodanikule võimalikult lähedal, ajal kui ülesaarelised arengud lepitakse kokku volikogu tasandil.
Valimisringkondade puhul on otsus volikogu käes. Mitu ringkonda toetaks enam osavaldade süsteemi ja tähendaks rohkem kodukootust, vähem suurt poliitikat. Üks ringkond annab valijale suurema valikuvõimaluse ning enam tõusevad esile häältemagnetid, aga kasvab ka parteipoliitika roll. Isiklikult kaldub eelistus ühe ringkonna poole, koos osavaldade ning osavallakogudega, mis koosneks külavanematest.
Järgmisel aastal valitakse Eestile presidenti. Su isiklik meiliaadress on aastaid olnud tasujapresidendiks@… – miks selline?
Selle alge on põhikooli lõpuklassis, kus ütlesin välja, et sooviksin ühel päeval Eesti Vabariigi president olla. Arvutasin, et vanuse järgi võiks see juhtuda 2031. aastal. Tänaseks tähtsustan teekonda enam kui sihtpunkti.
Mida jõuluvana Sulle kingiks tõi?
Olen aastaid palunud endale kingitusi mitte teha. Esimese advendi ajal kirjutasin päka­piku postkontoris, et Jõuluvana võiks lund tuua. Päris jõulupühadeks see kohale ei jõudnud, aga valget värvi on aknast välja vaadates näha olnud.
Kus ja kuidas perega uut aastat vastu võtate?
Vaikselt kodus pereringis.
Mida ootad 2021. aastalt?
Elan mõtteviisi järgi, mis kõlab Sõpruse Puiestee laulusalmis – et inimesed on ilusad ja head. Soovin, et järgmisel aastal oleks üha rohkematel inimestel põhjust sellesse uskuma hakata.
Püsime terved!

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411