Teisipäev, november 3, 2020
 

Kolmandat aastat Hiiumaale hundijahi lube ei antud

Aimar Rakko
Hundi küttimis­mahtude tabelis on Hiiumaa ohjamisala real kolmandat jahihooaega järjest ümmargune null.
Keskkonnaamet kinnitas selle jahihooaja hundi esmaseks küttimismahuks 140 looma, mis on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Hiiumaal kütiti viimati hunte 2017/2018 jahihooajal, kui jahi­mehed lasid neli looma.
“Praegu me selles probleemi ei näe,” ütles Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu Hiiu Lehele. “Meie andmetel Hiiumaale pesakonda tekkinud ei ole. Saare keskosas elab üks vanapaar, kel millegipärast poegi pole. Elavad seal rahulikult oma hundielu ja kedagi ei tülita.”
Ka pole seltsile sel aastal tulnud teateid lammaste murdmistest, mis varasematel aastatel olid üsna tava­pärased. Alates 2012. aastast on hundi murtud lammaste arvud ühe erandiga olnud päris suured: vastavalt 46 (2012), 71 (2013), 98 (2014), 124 (2015), 2 (2016), 39 (2017), 12 (2018) ja 38 eelmisel aastal.
Viiele ohjamis­alale küttimismahtu ei kehtestatud
Novembrist veebruari lõpuni kestva jahi eesmärk on ohjata hundi arvukust ja selle kaudu vähendada ning ennetada kiskjakahjustusi.
Küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures viiele ohjamisalale (Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Tartu-Jõgeva ja Põhja-Lääne­maa) esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata.
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik märkis, et esmane küttimismaht – 140 isendit – on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. “Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud,” ütles Tannik, et seepärast ei suudetud eelmisel aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita.
Küttimismahtude määramisel võttis amet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimis ettepaneku ning ameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et hundil läheb Eestis hästi: “Toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem.”
Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32.
Rakko ütles, et eesmärk on tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel.
Uus kaitseja ohjamiskava
Praegu koostatakse uut suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava, millega muu hulgas vaadatakse üle hundi kaitse eesmärgid ning jahi korraldus järgmiseks kümneks aastaks. “Kava koostamise raames plaanitakse kõigi osapooltega arutelu, kuidas säilitada meie metsade jaoks nii vajalikku ja omast liiki ning hoides samal ajal kahjud kontrolli all,” ütles Rakko.
Sel aastal on ametile teatatud ja registreeritud 237 hundi põhjustatud kahjustusjuhtumit, neist enim toimus Harju, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933 – neist 405 murti Raplamaal. Lisaks on hundid tänavu murdnud 12 veist, 5 kitse ja 30 koera. Seetõttu lubatakse enim hunte küttida Järva (20), Harju (14), Pärnu-Rap­la (15) ja Lääne-Viru (15) ohjamis­aladel.
Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Mida rohkem edastavad jahi­mehed vaatlus­andmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning sellest johtuvalt ka jooksvalt täiendavat küttimis­mahtu määrata.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411