Teisipäev, november 3, 2020
 

Kaluritele järelkasvulaagrisse enam kui sada soovijat

Tanel Ojala
Koolivaheajal Luidjal korraldatud lastelaagrisse, kus õpiti ohutult merel sõitma ja kala püüdma, oli tohutu tung – paar­kümmend last sai laagrisse ja sadakond jäi ootenimekirja.
“Huvi laagri vastu oli suur ning osalejate arv tuli täis vaid ühe tunniga,” ütles ette­võtja ja hobikalur Hanno Kask, kes enda ülesandeks võtnud äratada laste huvi kalapüügi vastu.
Laagrisse pääses kakskümmend 8–12aastast poissi ja tüdrukut, neist kaks kolmandikku Hiiumaalt. Oote­nimekirja jäi rohkem kui sada (!) soovijat.
Enamik osalejaist olid paadi­sõidu ja kalapüügiga varem kokku puutunud, kuid Kase sõnul on selles vald­konnas alati midagi juurde õppida. “Jagame laagrites peamiselt oma püügi­kogemusi ning õpetame paljutki, mida üheski merekoolis ei räägita,” selgitas Kask.
Ohutus ennekõike
Näiteks oli üheks teemaks laagris kaldamärkide lugemine, et osata ka siis merelt õigesse kohta naasta, kui GPSiga peaks midagi juhtuma. Noored viidi mootorpaadiga kaldast ligi kahe kilomeetri kaugusele. Sellelt distantsilt paistab kallas juba niivõrd teistsugune, et kui märke pole eelnevalt meelde jätnud, ei olegi tuldud tee üles leidmine enam nii lihtne.Samuti õpetati lapsi järgima kõiki ohutusnõudeid enne merele minemist – kas paadis on piisavalt bensiini, kas sõidule kutsuja ikka oskab paati ka tegelikult juhtida, kas sõiduk on tehniliselt korras.
“Alati tuleks enne merele minekut kellelegi öelda, kuhu on plaan sõita ning millal kavas tagasi jõuda, et kalda­pealsed teaksid muretsema hakata, kui meremehed mingil põhjusel välja ei ilmu,” lisas Kask ja kinnitas, et ise teeb ta nii alati.
Veel räägiti päästevestide olulisusest, sellest, kuidas ennetada uppumisohtu, kuidas uppumisohus olles käituda, samuti kalda­püügi põhireeglitest ehk kuidas visata põhjaõnge nii, et kedagi teist sealjuures silmituks või kõrvutuks ei jäta.
Lastele selgitati, kui oluline on alati teada, kus on su kaaslane, kellega koos kalale sai tuldud. Terve laagriaja oligi ülesandeks olla oma toakaaslase asukohast teadlik.
Vabatahtlik merepäästja Allard Kerves rääkis päästetööst ning muuhulgas jagas kontakte ja telefoninumbreid, kuhu hädaolukorras helistada. Samuti õpetas, milliste märkidega merel suhelda. Näiteks ühe käega lehvitamine on tervitus, kahe käega lehvitamine aga juba appikutse. Veel rääkis ta rakettide ja säratulede erinevusest ning sellest, millal neid kasutada. Ühe punase säratule lasid laagrilised üheskoos ka õhku.
Harjutati ka üht ohutu paadisõidu kõige olulisemat oskust – kohtade vahetamist. Teatavasti ei tohi paadis korraga üle ühe inimese püsti seista. Kõik lapsed said kordamööda kaptenid olla ning harjutada selge ja valju häälega käskluste jagamist.
“Andsime neile näiteks ülesande, et üks peab liikuma paadi vöörist keskele ja keegi teine näiteks keskelt ahtrisse ning kapten pidi siis ise välja mõtlema, millises järjekorras ta käsklused jagab ja kuidas,” kirjeldas Kask.
Veel õppisid lapsed võrku panema ja välja võtma ning puhastama. Koos puhastati ka kalad ja ajakirja Kalastaja koka Tanel Ojala juhendamisel valmistati lestafileeburgerit.
Kask: laagreid tuleb veel
Kask naljatas, et lastelaagreid hakkas ta korraldama selleks, et kasvatada uusi lugejaid ajakirjadele Kalastaja ja Meri & Paat, mida ta ise kirjastab. Ja loomulikult on tänapäeva maailmas oluline pakkuda lastele ka vaheldust n-ö nutitelefonis istumisele.
“Lisaks usun ma, et meil kõigil on vastutus oma erialale pealekasvu harida,” lisas ta tõsinedes.
Mereteemalisi lastelaagreid on Hanno Kask korraldanud üle Eesti, kokku 28 korral. Laagreid on toimunud Võrtsjärvel, Vilsandi saarel, Prangli saarel ja mujal Eestis. Hiiumaal toimus laager teist korda, seekord Luidjal 19.–22. oktoobrini ning oli laste seas äärmiselt menukas. Esimest korda oli laager mullu kevadel ja Kask lubas, et kalandusteemalisi laagreid saab siin saarel ka tulevikus toimuma, kuna Hiiumaa on praegu tema meelispaik.
Hanno Kask, kes 2018. aastal hakkas kalu ja kalapüüki tutvustama Kärdla põhikooli õpilastele, ütles, et Hiiumaa on harrastuskalastaja para­diis: “Siin on alati kuskil soodne tuul ning väga palju erinevat kala.”
Suurema osa laagri kuludest kandis MTÜ Hiiukala Euroopa kalandus- ja merendus­fondist saadud toetusega, lapsevanemate tasuda jäi vaid 37 eurot.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411