Teisipäev, oktoober 6, 2020
 

Rattaringluse jaoks uuriti Tartu kogemust

Natali M. Ernits
Hiiumaa vald kavandab tervet saart katvat jalgrattarendi süsteemi, kogemusi käidi saamas Tartus ja elektrirattaid saab peagi proovida.
Praegu uuritakse, milliseid jalgrattaid kasutada ning kuidas kogu asja korraldada. Esimest korda saab elektrirattaid proovida uue Kärdla keskväljaku avamispäeval.
“Kindel on see, et rattad saavad olema elektrilised,” ütles septembri algul Tartu linna rattaringlust uurimas käinud Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid.
Esimene rattarendipunkt tahetakse avada juba tuleval aastal Kõrgessaares. Edaspidi on kavas neid avada ka kohtades, kus kasutajaid rohkem, näiteks sadamates.
“Elektriline maastikuratas laseb nii mõnegi lisakiloga mehemürakal ennast hästi tunda, kui ta teistega võrdselt ülesmäge trügib,” naljatas Laid. “Teekond näiteks Kõrgessaarest Luidja randa või Tahkunasse võib muidu tunduda liialt pikk, kuid elektrimootori abil, miks mitte.”
Väntamisest elektrijalgrattal sõites küll täielikult ei pääse, kuid elektrimootor lisab sõitja võhmale oma jõu ja nii läheb sõit libedamalt.
Elektriratastega rattaringlust võib kohata paljudes Euroopa linnades – Barcelona, Pariis, Madrid. Eestis esialgu ainult Tartus, kus Hiiumaa valla esindajad kogemusi kogumas käisid.
Tartus käivitati rattaringlus möödunud aasta 8. juunil ehk see on praeguseks toiminud kaks hooaega.
Asutuse Tartu linnatransport juhataja Roman Meeksa ütles Hiiu Lehele, et nõudlus rataste järele on olnud ootamatult suur ning praegugi on süsteemil ligikaudu 8000 kasutajat. Selle aasta läbisõit on seni 1,9 miljonit kilomeetrit. Veel septembris müüdi 2117 tunni-, päeva- ja nädalapiletit, mida kasutavad peamiselt turistid ning 834 aastapiletit.
Tartu rattaringlus toimib nutitelefoni abiga ja velod on pargitud rattajaamadesse, mis asuvad laiali üle linna. Rataste kasutamiseks saab osta aasta-, kuu-, nädala-, päeva- või tunnipileti. Päevapilet, näiteks, annab õiguse jalgrattaid kasutada 24 tundi ning maksab 5 eurot.
Jalgrattad on elektrilised, seitsmekäigulised ja ees korviga. Neil on kaasas vedru­lukk, millega saab ratta lukustada, kui on vaja sõidu ajal lühem peatus teha, kuid sõidu lõppedes tuleb ratas tagastada mõnda kaardile märgitud rattajaama. Jaamades on rataste jaoks “pesad”, kuhu ratas lukustub. Kui kõik “pesad” on täis, saab ratta lukustada ja kasutussessiooni lõpetada ka vedru­lukuga. Ratta avamiseks ja sessiooni alustamiseks on vaja nutitelelefonilt helistada teatud numbrile ning sisestada jalgratta küljelt selle tunnuskood. Tagastamiseks pole telefoni abi vaja. Päeva lõpuks on mõni jaam tühi, teine umbselt täis, kuid selleks töötab linnas veoauto, mis jalgrattaid ühest kohast teise sõidutab, et need jaamade vahel võrdsemalt jaguneks.
Loomulikult pole see kõik Tartu jaoks väljakutseteta kulgenud ning ühe probleemina mainis Meeksa, et kasutajad ei loe kasutus­tingimusi läbi ning käituvad siis puhtalt teadmatusest reeglitevastaselt. Samuti on olnud tegemist liikluskultuuriga nii jalakäijate, autojuhtide kui ratturite poole pealt. “Samas peame tõdema, et rattaringluse käivitamisega on inimesed üksteise suhtes tähelepanelikumaks muutunud,” ütles ta.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411