Teisipäev, oktoober 27, 2020
 

Pooled Eesti elanikest kodukoha juhtimisega rahul

repro
repro
Jaanuaris 2020 korraldatud rahulolu-uuringus paluti Eesti elanikel hinnata kodukoha oma­valitsuse juhtimist ja üldist arengusuunda ning kohalike elanike kaasamist.
Uuringust selgus, et pooled kõigist vastanutest on rahul kohaliku omavalitsuse juhtimisega, kirjutab rahandusministeeriumi andme­analüütik Ats Aasmaa.
Kodukoha juhtimisega ei olnud rahul 27% vastanutest ning 23% ei osanud hinnangut anda. Huvitaval kombel sai omavalitsuse arengusuuna hinnang peagu sama tulemuse. Seda kinnitab ka nende omavaheline tugev korrelatsioon. Sama näeb ka graafikult 1, mille põhjal võime järeldada, et omavalitsuse juhtimise ja arengusuuna hinnangud on omavahelises seoses. Paraku ei saa öelda, kas juhtimine mõjutab arengusuunale antavaid hinnanguid või arengusuund mängib rolli juhtimise hinnangutes.
Iga omavalitsuse tulemust eraldi vaadates näeme, et rahulolu juhtimisega on äärmiselt varieeruv – lausa 19% kuni 92%. Omavalitsusi, kus juhtimisega rahulolijate määr ületab 50%, on 43. Arengu­suuna korral on selliste omavalitsuste arv 35.
Rahuloluküsitluse järgi on selgeks väljakutseks elanike kaasamisega seotud teemad. Graafikult 2 on näha, et elanike kaasamine pole mõne üksiku omavalitsuse probleem, vaid tegemist on murekohaga enamiku kohalike omavalitsuste jaoks. Tulemustest selgus ka, et elanike kaasamise küsimustes on rahul ja mitterahul olevate inimeste arv peaaegu sama. Märkimist väärib, et peagu kolmandik vastanutest ei osanud elanike kaasamise küsimustele hinnangut anda. Võimalik, et elanike kaasamise arutelud ja kaasamis­tegevused ei jõuagi tihti kodanikeni.
Nii nagu juhtimise ja arengusuuna puhul, jääb ka elanike kaasamise hinnangutes silma rahulolumäära lai varieeruvus omavalitsus-
tes. Madalamad tulemused on sarnaselt juhtimise hinnangutega valdavalt Ida-Virumaa omavalitsustes. Positiivsete tulemustega eristuvad mõlemal graafikul Kiili ja Hiiumaa vald. Muhu valla elanikud on nendes küsimustes selgelt kõige rahulolevamad.*
Varasemalt tehtud elukeskkonna ja keskmise sissetuleku vahelisest analüüsist selgub, et palk mõjutab tugevalt rahulolu elukesk­konnaga. Sarnaselt on omavahel seotud ka rahulolu elukesk­konnaga ja juhtimisega. See tähendab, et vähemalt osaliselt on võimalik Ida-Virumaa madalamaid tulemusi selgitada väiksemate palkadega. Täieliku seletuse saamiseks on vajalik teostada täiendavaid analüüse. Mõningat aimdust annab töötuse määr, mis 2020. aasta jaanuarikuus oli Harjumaal 4,3%, Hiiumaal 3,2%, Saaremaal 4,3%, aga Ida-Virumaal 10,3%, mis on selgelt erinevad.
* Rahulolu-uuringust jäeti välja Vormsi, Ruhnu ja Kihnu vald.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411