Teisipäev, oktoober 20, 2020
 

Oktoober – vaimse tervise kuu

Repro
Vaimse tervise päev 10. oktoobril juhatas sisse kogu oktoobrikuu kestva üleilmse vaimse tervise kuu, et tutvustada pinge ja stressiga toime­tuleku viise.
Oktoobris on kogu maailmas fookuses vaimse tervise teemad, mis Maailma Tervise­organisatsiooni (WHO) algatusel on seekord suunatud koroonakriisist tingitud pingetega hakkamasaamisele. WHO hinnangul suureneb vajadus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse järele lähikuudel ja aastatel oluliselt.
Eestis oli vaimse tervise kuu avasündmuseks virtuaalne mess “Püsime koos!”. Messi ühe korraldaja, MTÜ Peaasjad tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on koroonakriis kuhjanud inimestele vaimseid pingeid ja kõige olulisem on lähikuudel teineteisele toetudes püsida vaimselt koos.
Messipäeval arutleti, kuidas jääda rahulikuks pereliikmena, kuidas vältida läbi­põlemist, kuidas tunda ära vaimse tervise probleeme ja millised on vaimse tervise esmaabivõtted.
Messi juhtis populaarne saatejuht Urmas Vaino ning oma kogemusi jagasid tuntud inimesed.
Pole tervist vaimse terviseta
Messi avanud sotsiaal­minister Tanel Kiik tõdes, et ei ole tervist ilma vaimse terviseta. Ministri sõnul aitab hea vaimse tervise hoidmine paremini kohaneda elu­muutustega ning raskustega toime tulla.
“Füüsiliselt tervena püsimiseks peame igapäevaselt hoolitsema ka oma vaimse tervise eest. Seepärast on oluline, et igaüks meist teaks, kuidas toetada keerulisel ajal iseennast ja kuidas anda vaimse tervise esmaabi oma lähedastele. Meil igaühel on oma roll sõbra, pereliikme, lapsevanema või tööandjana. Sageli ei olegi teise inimese aitamiseks vaja erilisi oskusi, vaid piisab ka ära kuulamisest ja toeks olemisest. Vaimse tervise esmaabi saab anda igaühele ja igaüks ning me ei tea kunagi, kui elumuutev meie toetus võib olla,” rääkis minister.
Töö- ja organisatsiooni­psühholoog Ave-Gail Kaskla märkis, et umbes 38% Eesti tööealistest inimestest peab enda põhiliseks stressi­allikaks just töökohta. Tema sõnul räägitakse vaimsest tervisest aina rohkem, aga sageli jõuab abi selle vajajani liiga hilja, kuna peetakse häbi­väärseks pöörduda abi järele ja tunnistada, et töökeskkonnas on midagi muutunud peaaegu talumatult raskeks. Samas positiivne stress, mis kaasneb huvitavate väljakutsetega, on samuti stress. Selle pikaajalisele kestvusele reageerib keha samuti nagu ülepingetest põhjustatud stressile.
Kliiniline psühholoog Anni Kuusik tõi esile, et seitse-kaheksa inimest kümnest on teiste suhtes hoolivamad kui enda suhtes. “Ometi on just hoolivus see, mis lubab meil tunda, et oleme väärtuslikud,” lisas Kuusik, ja et alati ei ole meil ümber teisi inimesi, kes meist hooliksid, aga ise oleme enda jaoks alati olemas ja saame end ise aidata.
Kui moderaator küsis, kuidas saada aru, milline on enda vaimse tervise seis, vastas TLÜ sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, et esimeseks mõõdupuuks on inimese enda hinnang, see, mida tema tunneb: “Kui inimene tunneb end hästi, ta tavaliselt ei esita endale küsimust, kas minuga on kõik hästi.”
Muusik Rainer Olbri ehk Metsakutsu rääkis oma tõusude ja mõõnadega teest ja sellest, kuidas ta on harutanud lahti oma krussis suhteid. “Heureka tekkis siis, kui peale ise mässamist läksin küsima professionaalset abi ja siis läks ka umbes aasta, kuni hakkasin aru saama, miks asjad juhtuvad nagu nad juhtuvad ja mis mustrid seal taga on.”
Töötoad oktoobris
Lisaks messile toimuvad oktoobrikuu vältel Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) eestvedamisel tasuta virtuaalsed töötoad. Töötubade täpsemad kirjeldused leiab saidil vatek.ee, kus on ka võimalus end osavõtuks registreerida, sest rühmade suurus on piiratud.
Homme, 21. oktoobril ZOOM keskkonnas toimuvat töötuba “Vaimne tervis igapäevaelus” juhendab Hiiumaal vaimse tervise nõustajana tegutsev psühholoog Helena Ehrenbusch.
Plaanis on rääkida vaimsest tervisest igapäevaelus, häirete sümptomitest, probleemide ennetamisest, sekkumistest ja ravist.
Ehrenbuschi sõnul tähendab hea vaimne tervis võimet mõelda, tunda ja reageerida sellisel moel, nagu inimene seda vajab ja tahab. “Vaimse tervise halvenedes kogevad paljud, et mõtlemine on häiritud. Samuti on muutunud keeruliseks tunde- ja tahteelu, mõnikord isegi nii keeruliseks, et võimatu on üldse kuidagi olla ja elada. Vaimse tervise probleemide ulatus on väga lai, alates depressioonist ja ärevusest, lõpetades krooniliste psüühiliste haigustega.”
15 minutit tähelepanu
MTÜ Peaasjad eestvõttel kutsuti vaimse tervise päeval kinkima oma lähedastele vähemalt 15 minutit jagamatut tähelepanu. “Uuringute järgi parandab juba veerand tundi segamatut suhtlust lähedase inimesega vaimset tervist,” ütles ühingu tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.
Oktoobris kestva kampaania “Püsime koos” raames kutsutakse lasteaia- ja koolilapsi koos õpetajatega mõtlema, milliseid tegevusi tahaksid lapsed 15 minuti jooksul endale olulise inimesega koos teha.
Kampaanias saavad osaleda ka vaimset tervist väärtustavad ettevõtted ja organisatsioonid. “Veedame suurema osa oma ärkveloleku ajast tööl, seepärast on olulised ka sealsed head suhted ja kolleegide vaheline tähelepanelikkus,” lisas Oidermaa.
Ühingu kodulehel peaasi.ee leiab põnevaid materjale, mis loodud kasutamiseks nii ettevõtetes, aga ka koolides, lasteaedades ja kodudes, et aidata kaasa hea vaimse tervise hoidmisele.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411