Teisipäev, oktoober 20, 2020
 

Eraldi rida eelarves annaks rohkem kindlust

Pixabay
Vallavalitsus saatis äsja pöördumise vabariigi valitsusele, määrata Hiiumaal kiire interneti ühenduste rajamiseks vaja­minev summa eraldi riigieelarve­reale, et kõik, kes saarel kiiret interneti­ühendust soovivad, selle ka saaksid.
“Elektrilevi senised plaanid ei vasta meie tegelikele vajadustele,” tõdes Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja möödunud nädala vallavolikogus.
Eeltöö selleks, et kiire internet oleks Hiiumaal laialdaselt kättesaadav, jõudis nüüd järgmise sammuni – vallavalitsus saatis vabariigi valitsusele pöördumise, eraldada 2021. aasta riigieelarvest 2,2 miljonit eurot “rajamaks Hiiu maakonnas juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse kõigile soovijatele”.
Numbrid erinevad
Pöördumisega ühinesid nii vallavolikogu kui ettevõtjate liit ning see tugineb sel ja eelmisel aastal korraldatud küsitlusele, mille Hiiumaa vallavalitsus viis läbi sel ja eelmisel aastal koostöös maakonna arenduskeskuse, ettevõtjate, külaseltside jt vabaühendustega.
Tulemusena kaardistati 935 aadressi, mis asuvad väljaspool linna ja alevikke. Nendel aadressidel ollakse kohe pärast juurdepääsu­võrgu ehitamist valmis teenus­lepingu sõlmimiseks.
Paralleelselt kogus infot ka OÜ Elektrilevi, mis võitis riigihanke juurdepääsuvõrgu taristu väljaehitamiseks ja plaanib töödega Hiiumaal alustada eeloleval aastal.
Juulikuu seisuga on Elektri­levil plaanis Hiiumaa vallas luua 1088 ühenduse võimalust 824 hoones. Neist 429 hoonet asub Kärdla linnas, 74 Käina ja 18 Kõrgessaare alevikus.
Eelnimetatud andmete kohaselt on Hiiumaal vaid 303 aadressil, mis asuvad väljaspool linna ja alevikke, võimalus juurdepääsu­võrguga liituda.
Tahame eraldi rida
Vallavanema asetäitja Hergo Tasuja sõnul ei taotle vald lisavahendeid, vaid olemasolevatest vahenditest n-ö Hiiumaa rea eraldi välja­toomist. “See annaks võimaluse Elektrilevi praeguseid plaane niipalju suurendada, et kõik, kes Hiiumaal on märku andnud, et nad seda ühendust soovivad ja on valmis lepingud sõlmima, selle ühenduse reaalselt saaks,” ütles ta.
Interneti-teemadega pikalt tegelenud Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid ütles, et seda pöördumist on vaja, et tuleks konkreetne otsus Hiiumaa kohta, sest senine otsus on tehtud kogu Eesti kohta.
Talle teadaolevalt ei ole teised omavalitsused taolist pöördumist tänavu valitsusele saatnud. Pöördumises on kirjas, et kiire internet ning selle kasutamiseks juurdepääsuvõrgu rajamine on Hiiu maakonna jaoks väga oluline. Eriti mõjutab see elanike lisandumist Hiiumaale ning kaugtöö tegemise võimalust, mida ilmekalt tõestas nn koroonakevad.
“Valge ala” nii ja naa
Ettevõtlus- ja infotehno­loogiaministri nn “viimase miili määruse” lisas on nime­kiri sihtpiirkondadest ehk aadressidest, mis loetakse nn “valgeks alaks”, kuhu kiire interneti võrguga liitumise võimaluse saab rajada. Hiiumaalt on seal üle 3000 aadressi. Üllar Laid täpsustas, et nimekirjas on ka mõned Kärdla, Käina, Suuremõisa ja Kõrgessaare aadressid, mis jäävad nende asulate serva. Lisaks on nimekirjas ka bussipeatusi ja muid kohti, kus ei elata. Linnad ja suuremad alevid sihtpiirkonda ei kuulu.
Laid selgitas ka, et kogu nimekiri täies mahus ei ole hanke võitnud Elektrilevile kohustuslik. Ettevõte võib nende aadresside hulgast valida, kuhu võrk ehitada. Hankes oli seatud tingimuseks, et võidab see, kes ehitab juurde­pääsu kõige rohkematele aadressidele.
“On mõistetav, et ettevõtja eelistab ehitada kaablivõrgu pigem kuskile suurde asulasse kui üksikusse metsatallu,” lisas Laid. “Võrgu ehitaja on edaspidi ka selle omanik ning hakkab seda välja rentima side­operaatorile. Sideoperaator aga maksab renti ainult siis, kui kaabli sees on liikumine, st kui reaalne klient on seal taga.” Seega – kui klienti ei ole, ei saa operaator raha ning valmis­ehitatud kaabli omanik samuti mitte.
Ühelt poolt on riik seadnud eesmärgiks luua juurdepääs kvaliteetsele internetile ka maal, hajaasustusaladel ja teisalt on eesmärgiks rajada lairibataristuga liitumise võimalus võimalikult paljudele sihtpiirkonnas asuvatele objektidele. Need eesmärgid on vastuolulised ning just seetõttu oli riigi toetusmeede vajalik.
Ometi ei ole hästikavandatud meetme rakendamine sujunud takistusteta. Aja­kirjanik Ülle Harju käsitles neid põhjusi 30. septembri Postimehes. Ta tõi muu hulgas esile, et seni on üleeestiliselt saanud liitumisvõimaluse 17 578 aadressi, võimalust liituda on nendest kasutanud 3277 klienti.
Hiiumaa vallavalitsus püüdis taolist probleemi ennetada ja selgitas välja, kes soovib ja kes ei soovi valguskaablit.
Osavallavanem Üllar Laid tõi näiteid kõrvuti elavate inimeste erinevatest soovidest. “Üks ütleb, et viibiks Hiiumaal kolmandiku aega rohkem, kui saaks kasutada korralikku internetti, aga naaber tulebki Hiiumaale just selle pärast, et olla “sellest kõigest” eemal.”
Liitumistoetuse tähtaeg läheneb
Nendel, kes soovivad kasutada võimalust saada toetust kiire interneti võrguga liitumiseks, tasub tähele panna, et avalduste esitamise tähtaeg on 30. november.
Avalduse esitamise vormid nii eraisikule kui ettevõttele on leitavad tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehel ttja.ee Selsamal kodulehel saab kontrollida, kas teie aadress on abikõlbulik ja taotleja vastab seatud tingimustele.
Toetuse maksimaalne suurus on 300 eurot.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411