Reede, september 25, 2020
 

Vastuvõtt oli tavapärasest suurem

HAK
On esmaspäeva õhtu ja Suuremõisas tuleb bussi pealt maha erakordselt palju rahvast.
Terve kõnnitee on inimesi täis. “Kuhu nad kõik lähevad?” mõtlen. Ja veel suurte kohvritega, nagu oleksid nad siin, et jääda? Järsku mul koidab – on 7. september ja homme algab ametikooli esimene õppenädal!
Tänavu ongi Hiiumaa ametikoolis õpilasi rohkem ja grupid suuremad. Kui mullu võeti vastu viis uut gruppi ja 87 õppijat, siis sel aastal seitse uut gruppi ja 117 õppijat. Konkurss toimus küll 99 õppekohale, kuid kuna soovijaid oli palju, tehti õppekohti juurde. Kui tavaliselt on ühe õppegrupi suurus 10–15 õpilast, siis näiteks väikesadama spetsialiste on sel aastal 27, linnaaednikke 20 ja floriste kahe grupi peale kokku 22.
Väikesadama spetsialisti erialale on juba aastaid konkurss ja kõik soovijad sisse ei saagi. Ka linnaaedniku eriala on algusest peale olnud väga populaarne. “Seda eriala ei õpetata kusagil mujal Eestis ning meie juhtõpetaja Lylian Meister on ise selle õppekava autor,” nimetas ametikooli arendusjuht Signe Leidt põhjusi.
“Partneritelt oleme kuulnud, et vastuvõtt oli sel aastal hea kõikjal Eestis,” ütles Leidt. See võis tema sõnul olla tingitud maailmas valitsevast olukorrast, mistõttu minnakse vähem välismaale. Aga ka sellest, et kutseharidus on täiskasvanute seas üha populaarsem.
Unistusi ellu viima
Ametikooli õpilaste keskmine vanus jääbki kuskil 30–40 eluaasta kanti. Suurem osa õpilasi omab üht või isegi mitut kõrgharidust ning nad on mingil alal ka karjääri teinud.
“Siia tullakse ellu viima kunagist unistust, kui senine töö on ennast ammendanud, või siis toetavaid lisateadmisi omandama,” selgitas Leidt.
Näiteks väikesadama spetsialisti teadmised tulevad kasuks töötajaile omavalitsustes, kus on sadamaid. Maastiku­ehitaja oskusi läheb vaja ehitusettevõtjal, kes soovib kliendile ka aia kujundamise teenust pakkuda, toitlustusäriga tegelevad inimesed tahavad juurde õppida lilleseadet, ja nii edasi.
Enim õppijaid on ameti­koolis Harjumaalt, mis selgitab ka seda, miks tol esmaspäevaõhtul pool Tallinna bussi just Suuremõisas tühjaks valgus. 2019/2020 õppeaastal oli 156st õppijast 66 pärit Harju­maalt, teisel kohal oli Hiiumaa 38 õppijaga ja kolmandal Saaremaa 12 õppijaga. Kõige kaugemalt tulijad olid pärit Jõgevalt ja Ida-Virumaalt.
Küsimusele, kas pikk sõit mandrirahvast ei heiduta, vastas arendusjuht, et Hiiumaa, vastupidi, tundub õppijaile atraktiivne: “Öeldakse otse, et teil on siin kõik nii ilus.”
Enamjaolt viidatakse siis video- ja fotomaterjalile, mida ametikool viimastel aastatel kommunikatsioonis kasutanud on. Igakevadisi video­projekte veab floristi eriala juhtõpetaja Hebe-Kai Kann ning filmimiseks on appi kutsutud professionaalsed filmitegijad. Esimesel aastal oli selleks Juss Rebane, möödunud aastal Taavo Soobard.
Samas nentis Leidt, et reklaamid ei toimiks nii hästi, kui nende taga poleks head sisu, häid juhtõpetajaid ja spetsialiste ning koolis ei valitseks positiivset õhkkonda: “Õpilased saavad kohe aru, kui midagi on valesti ning seda ei varja ühegi kauni reklaamiga.”
Sama ütles ka ametikooli direktor Ivo Eesmaa – kahtlemata on kooli hea maine erialaõpetajate püsiva töö tulemus.
Leidti sõnul annavadki erialade juhtõpetajad tunde vähem, kuna neil tuleb tegeleda kursuste juhendamise, õppetöö korraldamise ja suhtlusega, et tagada õpilaste rahulolu.
Ka spetsialistide leidmisega ei ole erilisi raskusi, lisas väike­sadama spetsialisti eriala juhtõpetaja Tõnis Paljasma.
Arendusjuhi sõnul aitab kaasa see, et tegemist on sessioonõppega, seega ei pea spetsialistid sõitu saarele väga tihti ette võtma, samas on tulek ka nende jaoks pigem meeldiv vaheldus.
See, et ametikooli õppe­kohtadele on tekkinud konkurss, on arendusjuhi sõnul väga meelitav ja tore. Samas tõstatab ka küsimuse, kuidas valida kandidaatide seast välja need õiged. “Kui joone alla jäävad mõned üksikud, pole veel hullu, ent kui juba rohkem kui pooled, tõuseb vastutus märgatavalt,” tunnistas Signe Leidt ka uusi väljakutseid.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411