Teisipäev, september 1, 2020
 

Soonlepa leiutajateküla

TÕNIS KASEMÄGI
Soonlepas asuva nn keramaja leiutaja Tõnis Kasemägi sai valmis uue, väikese päikesemaja prototüübi TRIAN-S.
Soonlepa Keramajas, mis toodab päikesest elektrienergiat nii omatarbeks kui võrku, on elatud juba 11 aastat, hiljuti valmis selle idee väiksem edasiarendus.
“2005. aasta paiku ei saanud ma öösiti kuidagi und – keskeakriis, mis muud… Head kriisi ei saa ju ometi raisku lasta!” rääkis leiutaja Tõnis Kasemägi, kuidas ta maja projekteerimiseni jõudis. “Peamiselt mõtisklesin selle üle, milline võiks olla ideaalne maja ning mõned aastad hiljem sündiski Kera­maja prototüüp, mida oli plaanis ka tootma hakata.”
Sellest mõttest ta lõpuks siiski loobus, kuid kuna Kera­maja on kogu selle aja omanikke hästi teeninud, tekkis mõte selle põhimõtteid kasutades luua tunduvalt lihtsustatum ja oluliselt väiksema mahuga edasiarendus.
Uus maja sai nimeks TRIAN-S, mis tuleneb kahest inglisekeelsest sõnast – “triangle” ehk kolmnurk ja “solar” ehk päikeseenergial põhinev.
Ühel külgtahul seisvat kolmurkset püstprismat see majake ka meenutab. Hoones mõõtmetega 4×4 meetrit leidub kõik eluks vajalik. Sinna mahuvad lisaks elektritootmis­seadmetele täislaiuses voodi, mis päeval diivaniks muutub, lisavoodikoht ülemisel naril, kööginurk, dušš ja WC.
Katuse moodustavad päikese­paneelid toodavad 3,5–5kW elektrienergiat. Lisaks korjab katus kokku vihmavee, mida saab majapidamises kasutada. Hoone ainsal püstseinal saab kasvatada ronitaimi ja istutus­kastides söödavaid vilju.
“Hoone võib olla kõrvalhoone, mis toodab kogu kinnistule elektrit, samas on see ka täiesti kasutatav ilma võrguühenduseta ning kuna maja ei tooda mingeid jäätmeid, saab seda kasutada suvemajakesena ka looduslikult tundlikes kohtades,” selgitas Kasemägi.
Nii võib TRIAN-S olla elumaja, saunamaja, tööriista­kuur, jahekamber… Lisaks on mooduleid võimalik omavahel liita ning ehitada lihtsal ja soodsal moel erineva arhitektuuri, suuruse ja kasutus­otstarbega maju.
Hoone või tootmisjaam?
Hiiu Lehele ütles Kasemägi, et oleks ehk ka puhtalt isiklikust huvist maja valmis ehitanud, kuid otsustas siiski kirjutada taotluse PRIAle. Tema idee sai Hiidlaste Koostöökogu hindamiskomisjonilt väga kõrged punktid, toetus PRIAlt jäi aga saamata, kuna unikaalse majakese kategoriseerimisel tekkisid raskused – kas on tegemist hoone või energiatootmisseadmega. “Õige vastus on, et mõlemaga,” ütles Kasemägi.
Nimelt meenutab TRIAN-S üksikmoodul kujult päikesepargi üht osa ja selle idee seisneb selles, et kui päikese­pargi puhul on paneelide alune maa kasutamata ja keskendutakse vaid elektri tootmisele, siis antud juhul on ka päikesepaneelide alla jääv maa kasutuses ning paneelid moodustavad katuse väiksele majale.
“Kusjuures hoone hind elektritootmisega koos on praktiliselt sama, kui päikese­pargi puhul, kus maa jääb kasutamata,” selgitas Kasemägi, et püüdis kõigile tehnilistele ja konstruktsioonielementidele leida võimalikult palju otstarbeid.
Möödunud aastal tegi Hiidlaste Koostöökogu Tõnisele ettepaneku osaleda prototüübiga viie riigi rahvusvahelises projektis, kuna varasem toetuseta jäänud hea idee oli neile n-ö hingele jäänud.
Koos arhitekt Kristel Jaanusega töötas Kasemägi välja uue, täiustatud TRIAN-S variandi, ehituse ja konstruktsioonide valmimisel oli abiks ettevõtja Madis Markus. Protsessi rahastas osaliselt ka PRIA, kuid põhiosa kuludest tuli siiski omavahenditest. LEADER programmi konkursil oli see üks äramärgitud edukatest projektidest.
Soonlepa karjamõisas oli TRIAN-S sel suvel juba majutus­kohana kasutusel.
Kasemägi ütles, et Eesti inimesed on üsna loodushoidlikud ja ilmselt seetõttu broneeriti kohe peale esimeste piltide üleslaadimist mõne päevaga peaaegu kogu suvi. “Mõte puhata innovatiivses loodussäästlikus majakeses koos kõigi mugavustega keset peaaegu puutumatut loodust meeldis inimestele väga,” ütles Kasemägi, kes majutusteenust pakub juba aastaid.
“Eriti suureks komplimendiks loen, et ühele tuntud Eesti arhitektile meeldis seal niivõrd, et reserveeris kõik vabanevad broneeringud ja külastas meid suve jooksul korduvalt – temast sai meie esimene püsikunde.”
Tavapärane majutus­periood oli kaks kuni neli päeva ja majake polnud selle suve jooksul ühtegi päeva tühi. Õnneks toimis kõik viperusteta, sest mingit puhver­aega hooldus- ega pisiremondiks ei olnud.
Kasemägi ütles, et esimesed TRIAN-S tellimused on juba töös ja esialgse kava kohaselt on plaanis hakata majakesi tootma Hiiumaal. Peaks aga tellimusi rohkem laekuma, ollakse valmis majakesi tootma ka mandril mõnes majatehases.
Esimesed kaks eksemplari on tellitud Lätti, Smiltenesse ja Liepajasse, ning need jõuavad uute omanikeni juba septembris.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411