Teisipäev, september 22, 2020
 

Oktoobris võib näha Marssi ja kalad pole tummad

Piret Eesmaa | Hiiu Leht
Möödunud nädalavahetusel sai Vananaistesuve raames kuulata kaht väga huvitavat loengut, üks kurkide kasvatamisest Kuu peal, teine kalade salaelust.
“Kas Kuu peal kasvab kurke?” kõlab kui üks väga naljakas pealkiri, aga teema, tuli välja, on hoopis väga aktuaalne. Esiteks tegelevad teadlased praegu aktiivselt Maale alternatiivse elukeskkonna otsimisega. Teiseks ka sellepärast, et pikki kuid kosmoses veetvad inimesed jäävad tõsisesse värske toidu nälga. Lausa nii, et kord sõid Vene kosmonaudid Maalt katseteks kaasa võetud sibulad laevas lihtsalt ära ja katsed jäidki tegemata, rääkis täheteadlane Janet Laidla laupäevasel Vabrikuväljaku piknikul.
Seega on taimi kosmoses, sealhulgas Marsil ja Kuul kasvatada püütud küll ning Kuul on see ka õnnestunud. Selleks tuleb Maalt võtta kaasa kasvuhoone, sest Kuu peal puudub Maale omane atmosfäär, palju väetist ja vett, sest Kuu pind on toitainetevaene ja väga kuiv. Seetõttu, ütles Laidla, pole kurkide kasvatamine selle taevakeha peal eriti mõttekas. Kui midagi kasvatada, siis parem juba midagi, mille toiteväärtus on kõrgem. Samuti on Kuu Laidla sõnul Maale nii lähedal ja reis sinna võtab aega vaid kolm päeva, nii et värske toidu saab kodust kaasa võtta.
Põgusalt peatus Laidla ka tähevaatluse teemal ning soovitas oktoobris hoolega öisesse taevasse vaadata, sest planeet Marss on siis Maale väga lähedal ning kes helepunaselt helendavat tähte silmab, võib kindel olla, et on tuvastanud naaber­planeedi.
Loengu lõpetas ta taeva vaatlemiseks väga praktilise infoga: “Kui näed helendavat valgustäppi, mis liigub ja vilgub, on see lennuk. Kui ei vilgu, aga liigub, on satelliit. Täpp, mis seisab ühe koha peal ja ei vilgu, on täht ning täpp, mis seisab ja vilgub, planeet.”
Kalal olles võib rääkida küll
Pühapäevalõunasel jalutuskäigul Suuremõisa lossi tiikide ääres, uuendatud haugide koelmuala kõrval, purustas Maaülikooli professor Arvo Tuvikene kohe esimese asjana levinud müüdi, et kalal käies peab tasa olema. Tal oli kaasas aparaat, millega tõestas, et vee pinnal õhus loodud helid ei jõua vette. Kalad kuulevad küll kalda peal tammumist ja paadi sees liigutamist, kuid mitte seda, kui kaks kalameest omavahel räägivad.
Samuti tõestas ta, et kalad pole tummad ning lasi kuulda lindistusi erinevate kalade häälitsustest, millega elukad omavahel vee all suhtlevad. Kuulata sai haugi, linaskit, lõhet, karpkala ja angerjat, kusjuures viimane kõlas nagu paras pasunakoor – heli, mida angerjas teeb Tuvikese sõnul oma ujupõiega.
Koelmuala kiitis professor heaks öeldes, et nüüd ei jää muud üle, kui oodata kevadet, mil vesi jões tõuseb ja haugid merest tiikidesse kudema tulevad.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411