Reede, september 18, 2020
 

Ninamaa pangal 1.

Tapio Vares | Hiiu Leht
Eestis leidub paiku, kus tekib tundmus, kui oleks ei tea kus välismaal – sellist elamust pakkus mulle ligi veerand sajandi eest Pakri panga esmaavastamine. Eks sääraseid paiku ja hetki ole hiljemgi jagunud ja nüüd lisandus veel üks.
Suurupi kandis asuv Ninamaa pank on mind fotodel ammu paelunud – selline soojades toonides vormirohke ranna­kaljustik, taamal hooned järsakuserval kügelemas. Nüüdsel augusti päikselisel pühapäeval jõudsime kohale.
Kunagi asustas siinset ranna­metsa vist pioneeri­laager või miski säärane. Küllap on pangalt alla rannale viiv metalltrepp just sellest ajast. Juba üsna ohtlikult lagunev ja silt teatas, et kasutamine omal vastutusel. Kas siia uut treppi ei kavatsetagi ehitada? Rahvas kasutab seda oma­vastutust igatahes usinalt: rannas peesitati siin ja seal. Ikka õige omapärane plaaž on see: liivariba rannakaljude jalamil. Eks kive ole ikka ka. Suisa varisenud kiviplokke.
Ninamaa pank on tõesti ilus ja omapärane. Nii liigestatult siki-sakiline, seas kulpa­süvendeid. Läbi kivikihtide nõrgus vett. Talvel moodustub siia jääpurikatest pikk oreli­vilede rivi.
Netist ei leia Ninamaa panga geoloogia kohta just palju. Valdavalt 5 meetrit kõrge ja koosneb kambriumi ajastu Tiskre kihistu liivakividest. Toona, poole miljardi aasta eest, kui jahedas meres need kihid settisid, asus Baltica ürgmanner lõunapoolkeral, nii umbes 60. lõunalaiuskraadi kandis.
Jah, aga peale vaadates ei tundu siin teps mitte vaid ühe kihistuga tegu olevat. Liialt mitmekesine on kõik. Alates lainepiiri hallist kivipõrandast, siis panga allosa pudedamad kihid, kuniks üleval heleda monoliitse kvartsliivakivini välja. Viimane näib nii tugev, et sobiks vist lausa ehitus­kiviks? See tugev ülaserv peab loodusjõududele hästi vastu ja nii on tükati kujunenud kui klassikaline paepanga profiil: all õõnes, peal räästas. Aga ei mingit paasi ole siin, vaid aina liivakivid. Siiski, rannal vedeles kristalse pae tükk. Kuidas see küll siia sattus? Ka mummulise-träpsulise pealispinnaga laineist lihvitud liivakivitükke jagus. Ja puhasvalkjaid. Ja halle. Ja savikaid. Ja…
Paiguti kulgesid kivimikihid siin pangaseinas viltu, saades rõhtsatel kihtidel järsku otsa. Mu kaaslane seletas, et merepõhjas on settimine alati rõhtne, seega pidi Baltika mandrilava aegajalt siia või sinna kaldu kiskuma, mistap setted nii lippadi-lappadi nüüd paistavadki. Esines ka küllap settekatkestusi ja setete ärakannet.
Eriti huvitavad olid lausa laines kivimikihid. Mis neid küll põhjustas? Küsimuseks see jäigi. Aga vahel on vastuseta küsimused huvitavamadki. Igatahes näib, et midagi õige tormilist siin vist juhtus.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411