Reede, september 4, 2020
 

90aastane Kärdla koolimaja uue maja ootuses

HIIUMAA MUUSEUMI FOTOKOGU
HIIUMAA MUUSEUMI FOTOKOGU
Juba 90 aastat on Kärdla keskust ehtinud uhke arhitektuuri­pärl, 1930. aastal ehitatud koolimaja, mis juba paarkümmend aastat riikliku kaitse all.
Ajal, mil Kärdla põhikool on uue maja valmimise ootuses, on põhjust heita pilk eelmise maja sünniloosse.
Nagu muinsuskaitseregister ütleb, on Kärdla kooli­maja “ehitis, mis on olulist rolli mänginud kohalike elanike kultuuritausta kujundamisel”. Lisaks tähtsale õppimise tööle, mida selles tehtud sajandijagu, on olulist mõju kohalikule kultuurile avaldanud ka maja ise.
Eesti Vabariigi esimestel aastakümnetel olid maa-algkoolid küla haridusliku ja kultuurilise edenemise olulisimad kandjad, sh ka uue arhitektuurimõtte levitajad. Nii püstitati aastatel 1920–1940 Eestis üle 200 uue koolihoone, mis järgisid tol ajal levinud olnud uusi arhitektuuristiile.
Kärdla koolimaja projekteeris Läänemaa arhitekt Jaan Võsu. Tema loodud koolimajade projektid olid klassitsistlike mõjutustega, näiteks fassaadijaotus oli tihti klassitsistlikult sümmeetriline. Samuti kasutas ta oma projektides historitsismimõjulist keskrisaliiti ehk fassaadist täiskõrguses eenduvat osa, kuhu planeeris uhke tsentraalse sissepääsu. Kärdla koolimaja erineb mitmetest teistest koolimajadest laiema keskrisaliidi ja kõrgete vertikaalsete akende poolest.
Uue koolimaja ehitamine 1930. aastal oli oluline pööre Kärdla õpilaste kooli­tingimuste parandamise suunas. “Tänini asus kaheksaklassiline kõrgem algkool wabriku üüriruumis, ühes wanas tööliste kasarmus, otse võimatuis oludes,” kirjutas ajaleht Postimees 1930. aastal. “Kitsas ja pime. Põrandad olid sarnased, et lapsed teise korra ruumest allakorrale prahti pildusid läbi põranda ning alewil tuli kallist üüri maksta.”
Kui koolimaja lõpuks 1930. aasta sügisel avati, jätkus kiidusõnu paljudel. “Uus koolimaja on suur, moodne ja nägus,” kirjutas ajaleht Lääne Elu. “Majas on kogu ruum otstarbekohaselt ära kasutatud. Ära võetava vaheseina kõrvaldamisel muutub üks klass ruumikaks näitelavaks suure saali juure.” “Selles on üheksa klassiruumi,” kirjutati Postimehes, “ilus saal, juhataja korter, õpetajate kantselei ruumid ja muud tarvilised hooned. Majal on ilus krunt hea mänguplatsiga.”
Koolimaja õnnistamise aktus toimus 18. oktoobril, kohal olid alevivanem ja kohalike koguduste esindajad. Loeti ette haridus- ja sotsiaalministri Jaan Hünersoni telegramm. Tervitusi toodi erinevate kohalike asutuste poolt. Üritust kajastati vähemalt kolmes maakondlikus ja ühes üleriiklikus lehes.
Pingeline algus
Toonastest artiklitest on tunda, et uue koolimaja ehitus ei kulgenud pingeteta. Probleeme oli nii projekti koostamisel, ehituse rahastamisel kui ka personaliküsimustes. Viimase kohta viitab artikkel koolimaja avamispäevalt: “Kohal oli ka endine õpetaja W. Minneste. Tervitas laia šestiga “üle parda visatud” õpetajate nimel ja Kärdla ühispanga poolt,” kirjutas ajaleht Lääne Elu ja lisas: “Ta ei suutnud seegi kord hoiduda demagoogiast.”
1929. aasta aprillis kirjutas ajaleht Läänemaa, et koolimaja ehitamise otsus sündis läbi raskuste alevivalitsuse poliitika tõttu, mis seisnes “ainu­üksi koolimaja kawade worpimises, mis üksteise järele olid kõik läinud wett wedama”. Lapsevanemate surve tõttu alustati siiski ehitusega.
Leht jätkab: “Ühtlasi aga selgub, et koolimaja kawa seda­korda nii õnnetult on kokku seatud, et uus koolimaja ei mahuta ära kõiki neidki õpilasi, kes tänapäew koolis käiwad ja edespidi kahe wahetusega päewas tuleb töötada. Nii ei pääsegi Kärdla koolielu raskusist, tänu neile, kes tänapäew asju juhiwad.”
Kõige tipuks tekkis alevivalitsusel raskusi koolimaja ehituseks võetud laenu tagasimaksmisel. “Kärdla alewi­walitsust revideerides selgus, et sealne arwepidamine on rohkem järgi jäänud, kui see soowitaw oleks,” kirjutas ajaleht Järva Teataja 1931. aastal. “Muret ja raskusi näib alewiwalitsusele tekitawat eriti uus koolimaja, mille ehituswõlad hakkawad alewivalitsusel hinge matma.” Ajaleht lõpetab artikli kokkuvõtva lausega: “Nii istuwad Kärdla mehed oma uue haridustempli kõrval täiesti pigis.”
Kultuuriline väärtus
Raskustest hoolimata püstitati toona Kärdlasse aastakümneid põlvkondi mõjutanud ja sadade õpilaste haridustee algust märgistanud väärikas hoone. Tänapäevani on sel oluline roll ning koos apteegihoone ja nukuteatri majaga on see osaks arhitektuurilisest ansamblist, mis kannab endas lugu Kärdla linna kujunemisloost.
Eesti kirjandusklassikasse on Kärdla koolimaja jäädvustanud Mats Traat romaanis “Inger”. Teos toob meie ette pildi sügisesest Kärdlast ja kirjeldab noore õpetaja elu 1960ndate aastate Hiiumaal. “Koolimaja ise, punakaspruun kahekordne puuhoone, otsekui kodanluseaegsest aabitsast võetud, seisis paremat kätt, tänavast natuke eemal, üks külg varjus, teine päikese käes. Inger tõmbas ukse lahti. Maja oli vaikne ja tühi, sammud kajasid seintelt vastu, koridorist hoovas värskelt õlitatud põranda lõhna.”
Uus maja tulekul
Järgmisel aastal saab Kärdla kooli ajaloos üks ring täis ja taas oleme uue maja ehitamise lävel.
“Uue koolihoonega saab ka vana maja väärikamalt esile tõstetud,” selgitas valla arhitekt Kaire Nõmm. “Tema küljest lammutatakse lahti praegune otseühendus põhikooli hoonesse ning taastatakse vana fassaad esialgse eeskujul – nii tagatakse kaitsealusele hoonele paremad vaated nii tänavalt kui hoovist.”
Nagu 90 aastat tagasi valminud koolimajagi, toob ka uus Kärdlasse uue aja arhitektuurikunsti. “Kavandatav põhikooli hoone astub tänava­joonelt tagasi, krundi sügavusse, jättes tänavapoolse sissepääsu ette pidulikuma lipuväljaku koos meeleoluka eesaiaga,” kirjeldab valla­arhitekt. “Hoone ise koosneb erineva iseloomuga soppidest, millede vahele jäävad õppetöö mitmekesistamiseks mõeldud katusega hoovialad. Kooli südame moodustab avar fuajee, millega liitub aula, söökla, raamatukogu ja trepistik, mis koos pakuvad vajalikku igapäevast suhtlusruumi, kuid rikastavad ka tunnitegevuse läbiviimise võimalusi.”
Uue õppehoone põhiprojekt peaks valmima septembris ning uue aasta alguses loodab vallavalitsus ehitushankega valida ehitaja ja ehitust alustada. Ehituse eelarve koos projekteerimise ja vanade hoonete lammutamisega on 4,5 miljonit eurot. Sellest
3,4 miljonit on toetus kooli­võrgu korrastamise meetmest. Õppetöö peaks uues majas algama septembrist 2022.
Küsimusele, millised on kooli­pere ootused uuele kooli­majale, vastas Kärdla põhikooli direktor Margit Kagadze, et maja võiks olla kaasaegne, valgusküllane ja luua uusi võimalusi.
“Seda kõike ootame uuelt koolimajalt, aga sellest kõigest tegelikult ei piisa – hea kool sünnib koostöös kogukonnaga ja kooli teevad eelkõige inimesed, kes kooliellu panustavad,” tõdes direktor.
Sama mõtet kannavad edasi ka Kärdla kooli laulu sõnad, mis on kirja pannud luuletaja Ave Alavainu: “Võib krohvist lõhnav, võib väga vana,/ võib puust, võib klaasist olla kooli­maja./ Kuid kooli nägu pole see, mis ees,/ vaid hoopis­tükkis see, mis kooli sees.”
Henri Reeder

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411