Teisipäev, august 4, 2020
 

Statistika: Kõrgharitute osa­tähtsus kasvas kõige enam saartel

repro
Kõrgelt haritud Eesti inimesed eelistavad elada Harju ja Tartu maakonnas, samas on kasvanud saartel elavate kõrgharidusega inimeste osakaal, kirjutab statistika­ameti analüütik Birgit Vahing.
Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengi­ellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41 protsendil kõikidest 25–64aastastest elanikest.
Selle aasta alguse seisuga oli Eestis 393 796 vähemalt 15aastast kõrgharidusega elanikku, mis on 35 protsenti samas vanuses rahvastikust. Kuna suurem osa kõrgharitutest kuulub 25–64aastaste vanusegruppi, siis põhjalikuma ülevaate saamiseks vaatasime just selles vanuses Eesti elanikke.
Kõige rohkem elab kõrgharidusega 25–64aastaseid Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas. Nimetatud maakondades on rohkem kui kolmandik inimestest kõrgharidusega, Harjumaal peaaegu pooled. Piirkonniti paistavad silma eelkõige Lääne-Eesti maakonnad, kus kõrgharidus on keskmiselt igal kolmandal elanikul. Seevastu kõige väiksem on kõrgelt haritute osatähtsus Järva maakonnas, kus vastav diplom on igal neljandal elanikul.
Üle Eesti kehtib seadus­pära, et kõrgharidusega naisi on meestest rohkem. Keskmiselt on kõrgharidusega pooled 25–64aastastest naistest ja kolmandik meestest.
Kõige rohkem elab kõrgharitud naisi Harju ja Tartu maakonnas, kus vastav haridus­tase on ette näidata enam kui pooltel naistest. Teistes maakondades jääb kõrgharidusega naiste osatähtsus 40 protsendi juurde või veidi alla selle. Kõrgharitud mehi on kõige enam Harju maakonnas (40 protsenti meestest). Tartu maakonnas on kõrgharidusega iga kolmas, Ida-Viru, Saare ja Hiiu maakonnas iga neljas ning Valga, Jõgeva ja Järva maakonnas iga viies mees.
Keskmiselt on kõrgharidusega inimeste osatähtsus 25–64aastaste seas viimase kaheksa aastaga kasvanud umbes 3 protsendi võrra. Suuremad hüpped on toimunud saartel: Hiiumaal on kasv üle 9 ja Saaremaal ligikaudu 7 protsendipunkti. Ainsana paistab negatiivne trend silma Ida-Virumaal, kus on vähenenud kõrgharitud meeste osatähtsus.
Kõrgharidusega naiste osakaal on võrreldes meestega üldiselt rohkem kasvanud. Vaid Saare, Võru ja Järva maakonnas on olukord vastu­pidine ehk kõrg­haridusega mehi on viimase kaheksa aastaga juurde tulnud rohkem kui naisi.

 

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411