Teisipäev, august 25, 2020
 

Kes koristab mere äärest konid?

PRAAMID.EE
Kampaania Meri algab siit
Täpselt sellise hunniku konisid, nagu pildil näha, korjas TS Laevade Hiiumaa liini teenindusjuht Moonika Teras möödunud neljapäeval kokku vaid mõne minutiga Heltermaa sadamas otse mere äärest.
“Korjasin need kokku praktiliselt ühe koha peal seistes,” lausus Teras. “Tõsi, selle koha peal puuduvad ka prügi­kastid, seega omalt poolt proovime siin Heltermaa sadamas probleemi lahendamisele ka selle külje alt kaasa aidata.”
Konisid korjama läks ta, kuna algas kampaania konireostuse vastu. Kampaania algatajad on Tallinna linn, Tallinna Sadam, Eckerö Line, Viking Line, Tallinna Lennujaam, Maailmakoristuspäev ning MTÜ Pühapäevane prügikoristus piknikuga.
“Kuna meie oleme Tallinna Sadama tütarettevõte, osaleme kampaanias ka siin, Hiiumaal,” selgitas Teras.
ASi Tallinna Sadam turundus­juht ja üks kampaania eestvedajatest Triin Rum kinnitas, et ka Tallinna sadama alal tegeldi samal päeval sama asjaga: “Kamba peale korjasime vaid 15 minutiga Linnahalli ümbruses kokku umbes 10 000 koni.”
Üleeestilise kampaania käigus püütakse inimeste tähelepanu konireostusele juhtida erineval moel. “Näiteks on mõnedes linnades sadeveeluugid märgistatud kirjaga “Meri algab siit” just selleks, et teadvustada inimestele, kuidas prügi merre jõuab,” selgitas Rum.
Kogu kampaania päädib
19. septembril maailmakoristus­päevaga,mis keskendub sel aastal just väikeprügile ning eriti suitsukonidele.
Osalt on kampaania seotud ka sellega, et Tallinn pürgib 2022. aasta Roheliseks pealinnaks. Lõppvooru on 18st kandideerinud linnast pääsenud Tallinn, Grenoble, Dijon ja Torino. “Suitsukonid ehk tselluloos-atsetaat­kiududest sigaretifiltrid on maailma üks suurimaid plastprügi probleeme ja seda eriti Lääne­mere jaoks, sest sadeveeresti visatud või sinna sademetega kandunud suitsukoni jõuab torustiku kaudu otse merre, kuna sadeveesüsteemid ei läbi veepuhastusjaama,” teatas Rohelise pealinna projektijuht Mart Normet.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on 80 protsenti kogu Läänemere prügist sinna sattunud maismaalt ning suitsukonid Läänemere kõige suurem prügijääde, mis on ühtlasi ka kogu maailma kõige suurem prügiprobleem. “Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja ka looduses ei lagune see bioloogiliselt. Seega kujutab suitsukonireostus otsest ohtu meie kõigi tervisele, sest varem või hiljem jõuavad need ka meie toidu­ahelasse,” nentis Kõlvart.
Niisiis, kes järgmine kord veidi varem sadamasse jõuab, võib praami ootamise aega parajaks teha konisid kokku korjates, et  Läänemerd konireostusest päästa.
Ja suitsukoni tuleb mahapoetamise asemel kindlasti prügikasti toimetada.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411