Reede, august 14, 2020
 

Haruldane miniharvester kergendab metsahooldust

Kati Kukk | Hiiu Leht
Hooldusraiet tegevat miniharvesteri saime näha õppepäeval Hüti-Paope tee lähedal kasvavas noores metsas. Sellega töötamise kogemust Hiiumaal veel ei ole ja neid masinaid on esialgu vähe kogu Eestis, kümmekond.
Võimalus siinmail veel haruldase miniharvesteri tööga tutvuda tekkis Hiiumaa metsa­seltsi ja Eesti erametsa­liidu koostöös aset leidnud õppepäeval. Saarele ja tagasi koju Pärnumaale sõitis mini­harvester auto järelhaagisele kinnitatult. Kohale tõid selle metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liikmed Tiit Kosenkranius ja Tõnu Tiivel, kel ligi viieaastane mini­harvesteri Usewood kasutamiskogemus.
Kuumale suvisele puhkepäevale vaatamata oli õppe­päevale kogunenud paarkümmend inimest. Osalejate hulgas olnud Maive Vaarpu ütles, et tuli vaatama miniharvesteri tööd ja uurima, millised on selle võimalused. “Ma ei pettunud täna – süda lubaks sellisel masinal metsa harvendusraiet tegema minna küll,” ütles Vaarpu. Pluss on see, et kergekaaluline miniharvester ei tee liiga õrnale metsapinnasele kohtades, kus pinnas on pehme.
Hiiumaa metsaseltsi juht Aira Toss tõdes, et minevikku on jäämas metsaomanikud, kes läksid hommikul oma metsa, saagisid seal päev otsa ning järgmisel päeval korjasid mahavõetud puud kokku. “Enam ei leia ka neid, kes oleksid nõus tegema ränka metsaharvendustööd palgatööna ja see on tinginud vajaduse välja töötada masinad, mis seda tööd kergendaks,” selgitas ta.
Metsaomanikule on sellise masina soetamine mõistagi kulukas – miniharvesteri Usewood hind on lisavarustusest sõltuvalt 70 000–80 000 eurot.
Toss ütles, et uute euro­toetuste avanemiseni on aega kaaluda miniharvesteri soetamise poolt- ja vastuargumente.
Kogemus Pärnumaalt
Kosenkranius rääkis, et nende ühistu hakkas seadme vastu huvi tundma viis-kuus aastat tagasi. Praeguseks on ühistul kasutada neli mini­harvesteri ja kaks kokkuvedajat. Ükski neist ei ole ühistu omandis, vaid kuuluvad koostöö­partneritele. “Koostöö­partneriteks on ettevõtjad, kelle töö kvaliteedis me saame kindlad olla,” selgitas ta.
Metsaomanikuga sõlmib lepingu ühistu, mille ülesandeks on koguda tellimused, nõustada metsaomanikke, anda juhiseid, samuti korraldada puitmaterjali müüki, reklaami ja muud vajalikku. Ettevõtjale kuuluv masin läheb siis metsa ja teeb töö ära. “Masinamehed saavad keskenduda ainult oma tööle, meie aga oma poolele – selline tööjaotus on osutunud hästitoimivaks,” oli ta rahul.
Minimasinate põhiline tööpõld on Pärnu piirkonnas, tööd seal jätkub ja tööd tahetaksegi hoida masinaomanike elukoha läheduses. Aeg-ajalt käivad ühistu liikmed siiski õppepäevi
tegemas, kuid eelistavad pigem korraldada neid enda juures Pärnumaal. Lisaks õpetavad nad enda juures välja masinajuhte.
Ühing teeb koostööd masina välja töötanud Soome ettevõttega Usewood Forest Tec Oy. Kuigi miniharvesteride tootmine sai aastal 2007 alguse Soomest, pannakse neid nüüd kokku Pärnumaal. Mini­harvestere on valmistatud põhiliselt Rootsi, Saksamaale ja Soome, aga ka näiteks Valge­venesse ja Sloveeniasse. “Nüüd alustame uue, muutunud euronõuetele vastava masina kokkupanekut, eelmisi masinaid tegime kolmekümne ringis,” täpsustas Kosenkranius. Ka mini­harvesteride garantii­remondi õigused on neil olemas. Sellega tegeleb Tõnu Tiivel, kes õppepäeval oskuslikult miniharvesteri juhtis.
Harvendusraiet vajavat metsa on palju
Õppepäeva võõrustanud vennad Jaanus ja Priit Aun on mitmekümneaastase metsa­kasvataja kogemusega. 90ndate algul sai nende isa Väino Paopel maid tagasi ja hakkas talu pidama.“Siis sai mootor­saega metsas hakatud tööd tegema ja sealt on natuke sellist praktilist metsatööde kogemust,” meenutas Jaanus Aun, kes praegu juhib SA Eesti Erametsakeskus.
Viimastel aastatel võib tema sõnul märgata erametsa­omanike mõttelaadis muutusi selles suunas, et metsast mitte ainult ei võeta, vaid sinna on hakatud ka tagasi panema – istutatakse metsa, tehakse hooldustöid.
Tema hinnangul oleks mini­harvesteri tüüpi väikseid metsa­masinaid Hiiumaale väga vaja, kuna siin on palju 17–30 aastast metsa, mis kasvab 90ndatel lagedaks raiutud aladel: “See on just selline mets, mille harvendamiseks ja valgusraie tegemiseks miniharvester on eriti sobiv.”
Mets, kus miniharvester tegi näidistööd, oli ligikaudu 19aastaste puudega ja tihe. Jaanus Aun ütles, et enne tuli sinna metsa sisse minna külg ees ja kaks aastat tagasi ei pääsenud sellest üldse läbi, harvendamise järel aga on see “nagu noor park ja nüüd on puudel ruumi kasvada”.
Ka sortimendi järgi maha asetatud metsamaterjal viiakse jalust ära, sellele tuleb järgi Belarus traktoriga kokku­vedaja, mis viib selle kogumis­kohta.
Priit Aun lisas, et neil on plaanis jälgida ja võrrelda, kuidas kasvavad puud harvendatud alal ja ülejäänud metsas.
Naljaga pooleks tõi Jaanus Aun välja sarnasuse metsa- ja porgandikasvatuse vahel: “Kui porgandipeenart ei harvenda, siis porgandisaaki ei saa. Metsaga on samamoodi – vaja on harvendada, jätta järgi sirgemad ja paremad tüved, anda head kasvutingimused ning nii hakkab puu kiiremini kasvama ja tuleb kvaliteetsem puit.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411