Reede, juuli 3, 2020
 

Tiidus: Liidan kohaliku ja parlamendipoliitika

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaa reformierakondlased valisid üksmeelselt piirkonnajuhiks saarlase, eelmine piirkonnajuht lahkus pettunult.
Üks olulisi argumente valiku tegemisel oli Urve Tiiduse riigikogu liikme staatus.Vallavolikogu esimees Aivar Viidik, kes 2017. aastal kandideeris Hiiumaa valla volikogusse valimisliidus Ühine Hiiumaa ja liitus
Reformierakonnaga 2018. aastal enne riigikogu valimisi, ütles, et Tiidus oli ainus kandidaat Hiiumaa piirkonnajuhi kohale ja valiti ühehäälselt. “Minu hinnangul on Urve Tiidus väga hea valik. Pealegi on Reformierakond Hiiumaal ainus, kelle piirkonnajuht on riigikogu liige – see on väga oluline,” ütles Viidik.
Kaks aastat tagasi piirkonnajuhiks valitud Peep Lillemägi seekord enam ei kandideerinud. Ühtlasi väljendas ta oma pettumust, et vaatamata edukale valmistulemusele ei ole Reformierakond võimul.
“Paraku ei ole keegi siiani suutnud mõistlikult seletada, miks erakond pärast kõigi aegade suurimat valimisvõitu opositsiooni jäi,” ütles Lillemägi Hiiu Lehele.
“Jutud, et “naistel on poliitikas raske” või “meiega isegi ei räägitud”, mida olen kuulnud praeguselt juhilt ja erakonna auesimehelt, ei ole veenvad. Inimesed on meil parimad, aga miskipärast istume opositsioonis, nood “halvad”, keda “välistasime” juhivad rahva mandaadiga Eestit. Kriis ja miljardilaenud annavad ühiskonnale suuna, kujuneb uus reaalsus,” leidis Lillemägi, et see on mõtlemise koht.
RE Hiiumaa piirkonna-organisatsioonil on 47 liiget, Saaremaal 323 liiget. Hiiumaa piirkonnajuht on riigikogu liige Urve Tiidus ja Saaremaa piirkonnajuht riigikogu liige Kalle Laanet.
Palju õnne Reformierakonna Hiiumaa piirkonna juhiks valimise puhul. Miks just Teile tehti selline ettepanek ja miks nõustusite ameti vastu võtma?
Urve Tiidus: “Üks põhjusi, miks võimalikust kandideerimisest Hiiumaa juhatusse kunagi juttu tehti, on küllap see, et olen riigikokku valitud saartelt. Mõlema suursaare mured ja rõõmud tihti paljuski kattuvad. Tean ka, kui erinevad võivad olla inimestele olulised teemad elades sisemaal või keset merd. Riigi-
kogu saarte toetusrühma kokkukutsujana ei saa jätta ütlemata – saarte elu edenemine on tähtis vastukaaluks globaalsele linnastumise trendile, mis pole jätnud ka Eestit puudutamata.
Miks piirkonnajuht seekord Saaremaalt sisse toodi, kas Hiiumaa senised piirkonnajuhid pole oma tööga hakkama saanud?
Senised piirkonnajuhid Hiiumaal on oma tööga hästi hakkama saanud. Viimati võideti Hiiumaal riigikogu valimised. Juhatuses on väga töökas ja mitmekülgne meeskond, kellega koos kohaliku elu korraldamisel kaasa lüüa ja valimisteks valmistuda, aga äkki oli sellel ideel ka lihtne praktiline mõõde – kohaliku ja parlamendi poliitika parem side. Kohalikud valimised on aasta ja kolme kuu pärast.
Millised on Teie varasemad kontaktid Hiiumaaga?
Varasemaid kontakte Hiiumaaga on päris palju. Ammune koostöö linnade liidus, Läänemere linnade liidus, saartega seotud ettevõtmistes. Alati on Hiiumaa olnud kõva konkurent Saaremaale kultuurielu korraldamisel. Hiidlaste naljasoon pole tundmata kellelegi. Kohe tuleb meelde etendus “Mamma lood ehk hiiu eluvilosoohvia”. Kohvikupäevade traditsiooni algust saarel olen näinud. Loomulikult Aino Kallas ja tema Kassarist inspireeritud looming. Rääkimata kohtumistest väga paljude inimestega, kes seda saareelu edasi viivad.
Mida arvate osavaldadest – kas nendega tuleks Hiiumaal jätkata või pigem mitte?
Osavaldade jätkamise või mittejätkamise üle saavad otsustada ainult hiidlased.
Mis saab olema järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimise peateema Hiiumaal ja milline on Reformierakonna suur plaan Hiiu maakonna jaoks?
Küsimused peateemast ja suurest plaanist vastan meelsasti pärast järgmisi juhatuse kokkusaamisi.

Küsis HARDA ROOSNA

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 2

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Vahur Reede, saa..

    Riikliku omavalitsuse teooriale vastandub vaba kogukonna teooria e kogukonna loomulike õiguste teooria, mille kohaselt on kogukonna õigusel otsustada ja korraldada oma asju samasugune loomulik ja võõrandamatu iseloom nagu inimeste õigustel ja vabadustel. Kogukondliku omavalitsuse läbiva tunnusena nähakse rahvavõimu e demokraatia põhimõtet. Rangelt eristatakse olemuslikult kohalikke e kogukondlikke küsimusi ja riiklikke küsimusi. See teooria rajaneb loomuõiguse ideedel, mis tunnistavad KOV üksusi (edaspidi KOVü) võimu algallikana, ja põhistab riigi kohustust austada kogukondliku halduse vabadust ning kogukondlike õiguste võõrandamatust.

    Tänapäeva õigussüsteemis eelkäsitletud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva PS puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees.

    PS järgi on KOV aluseks idee kogukonnast, kelle ülesandeks on lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kohalikes huvides (vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega) kogukonna elu (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 35). KOV eesmärk ja põhisisu on kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine kohaliku kogukonna poolt, selle määrab PS § 154 lg 1.

    KOV on PS-s järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust (nt § 14, § 86 ja § 139 lg 1). Selles osas on PS-s tehtud ühemõtteline valik detsentraliseerimisprintsiibi kasuks. KOVü-d (nende autonoomia) eksisteerivad avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides (vertikaalne võimude lahusus). Põhiseaduse Assambleel rõhutas Jüri Raidla: “Omavalitsuste nii kaudne kui otsene riigikeskseks muutumine peaks meie arvates saama välistatud.” (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 1999, lk 56.)

    See kaldkiri on väike väljavõte Eesti Vabariigi Põhiseaduse 2017 aasta neljast, parandatud ja täiendatud väljaandest.

    Hiidlased, olge tugevad! Saaremaa valla volikoguliikmest hiidlaste Reformierakonna uus juht ei häbene ka, et soovib Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte vastaselt Hiiumaa ka täitsa pe…se keerata!

     
     
     
    • Parandus:

      …See kaldkiri on väike väljavõte Eesti Vabariigi Põhiseaduse 2017 aasta neljast, parandatud ja täiendatud kommenteeritud väljaandest.

       
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411