Reede, juuli 3, 2020
 

Maasikad valmisid loodetust hiljem


Harda Roosna | Hiiu Leht
Nädalapäevad tagasi hoo sisse saanud kohalike maasikate müük võib kesta veel ligikaudu kaks nädalat – saaki ja hinda mõjutavad mitmed tegurid.“Äikest ja vihma on suviti ikka olnud ja selles midagi eripärast pole,” suhtus Kassaris asuva Uus-Hansu talu noorperenaine Elis Uusoja üsna rahulikult suve-kuumuse välja vahetanud vihmahoogudesse. Siiski muudab tugev sadu osa marju pehmeks ja nendega pole enam midagi teha. “Õnneks on uued marjad valmimas ja tänavu paistab tulevat päris hea saak – suurem kui eelmisel aastal,” oli ta optimistlik.
Suuremate kahjustusteta jäid Kärdla piirile rajatud OÜ HiiuMari maasikapõldudel kasvavad marjad. “Tänu sellele, et peale korjamist paneme niisked või märjad marjad ventilaatoritega jahutusruumi, kuivavad need seal ära, mistõttu väga hullu kadu ei olnud,” selgitas ettevõtte juhatuse liige Sven Kriggulson.
Männi talus maasikakasvatusega tegelev Andres Vilt ütles aga, et neil on olukord keerulisem. Vihmadele eelnenud kuumaperioodi ajal oli pikalt veepuudus ja maasikataimed on stressis, mistõttu küpsed marjad kipuvad “sulama” ja väga paljud muutuvad müügikõlbmatuks.
“Praegu ongi meil nii, et nopime selle parema marja ära – hästi kähku, vihmade vahelt,” ütles Vilt. “Saame kuidagi hakkama tänavu ja loodame, et järgmisel aastal on teisiti.”
Kassaris valmisid hiljem
Kui tavaliselt on Kassaris taimede areng ja viljade valmimine edestanud saare põhjapoolseid piirkondi, siis sellesuviste maasikate puhul seda vahet märgata ei olnud.
Väga oodatud hiiumaise maasika müüki alustati 26. juunil, kuigi kõik kolm maasikakasvatajat lootsid enda sõnul jõuda marjad müüki panna jaanipäevaks.
“Eelmisel ja üleeelmisel aastal see õnnestus,” nentis Vilt, kelle maasikapõllud on Aruküla ja Tubala liivastel maadel.
Tänavuste maasikate hilisema valmimise peamiseks põhjuseks peab ta juunikuu külmi õhtuid ja öid, mil õhutemperatuur oli 12–14 kraadi. Samas tasakaalustasid jahedad õhtud kuumade päevade mõju ja see aitas taimedel vastu pidada.
“Sarnane kuumalaine oli nüüd juba kolmandat aastat järjest,” märkis Vilt ja lisas, et tegelikult ei ole maasikatele kahjulik kuumus, vaid pigem veepuudus.
Paraku ei saanud nad talu maasikapeenardesse ehitatud kastmissüsteemi kasutada, sest kui on põud ja maasikas hakkab rohkem lisa vajama, on kraavid veest tühjad. Nii peab pere vettpidavate tiikide ehitamise plaani, et talvel kui kraavides rohkem vett, saaks seda varuda ning kasutada suvel kui käes on kuiv aeg.
Ukrainalasi tahaks appi
Hiiumaa kolme suurema maasikakasvataja põldude pindala on kokku umbes 4 hektarit. Kõige rohkem maad – 2 hektarit – on maasikate all Kärdla lähedal marju kasvataval osaühingul HiiuMari. Männi talul on maasikapõlde üle 1 hektari ning Uus-Hansu talul veidi üle 0,5 hektari.
Marjade korjamisel välistööjõudu seni kasutusel pole olnud ja hakkama on saadud lähikonnas elavate, enamasti juba varasemast tuttavate inimestega, abiks käivad ka pereliikmed. Jutuajamistest jäi kõlama, et töökäte probleem on siiski terav ka Hiiumaa maasikakasvatajate jaoks, nagu mandrilgi. Nii oli Männi talul sel aastal plaanis palgata seitse ukrainlast, kelle jaoks sai valmis ehitatud tip-top elamine. Plaan jäi seekord ellu viimata, kuid tõenäoliselt tehakse piirangute muutudes uus katse, sest abijõust sõltub, kuidas ettevõte jätkata saab.
Kui Uus-Hansu ja Männi talus on kasutusel traditsiooniline maasikakorjamisviis – kummargil ja kükitades peenardelt marjade noppimine, siis OÜ HiiuMari võttis tänavu esimest korda maasikakorjamisel kasutusele lavatsi. Esialgsed arvutused näitasid, et lavatsiga on töö kaks korda efektiivsem.
“Kui muidu oleks põllu peale kulunud kümme tundi, siis praegu kulub viis ning korjajad saavad tööd teha ka vihmaga, olles kaitstud vihma ja tuulte eest,” tõi Kriggulson näite lavatsi plussidest. Ka ta ise korjas ühe terve päeva lavatsil olles marju ning leidis, et see on palju kergem kui kummargil marju korvi noppida.
Saagikogus kõigub
Korje algul on HiiuMari istanduses 100–200kilosed päevad, korjamise lõpupoole samamoodi. Vahepeal aga on kuni nädalane ajavahemik, kus tuleb 500–700 kilo maasikaid päevas. “Siis tuleb järsku kuuma päikest ja võib juhtuda, et väga äkitsi saab kogu toodang valmis,” ütles Kriggulson.
Uusoja sõnul on ka nende päevane saagikogus väga erinev. Hooaja algul ja lõpus korjavad nad umbes 200 kilo marju päevas, aga parimatel päevadel on saadud koguni 1000 kilo maasikaid. Samas marju ei korja nad iga päev, vaid tavaliselt kolmel päeval nädalas.
Vilt on arvestanud, et tema suvine maasikasaak on u 13 tonni hektari kohta.
Kõik kolm müüvad oma marju Hiiumaal, Uusojad kodutalust, HiiuMari ja Männi talu on eelistanud oma müügileti avada vastavalt Selveri ja Hiiu Konsumi juures. Leidliku mugavusteenusena pakutakse ka marjade kojuvedu.
Hind muutub
Kuna saagi kogus kõigub suurel määral, ei püsi ka hind kogu aeg ühesugusena. Enamasti muutub hind sõltuvalt sellest, kui palju on marju ja kui kiiresti on vaja need ära müüa.
Hiiumaal kasvanud maasikate kilohind on praegu olnud vahemikus 6–8 eurot, ostes korraga suurema koguse saab kilo kätte 5 euroga.
Nagu eelmistelgi aastatel, on kohalike maasikate hind kõrgem kui mandril müüdavatel marjadel, kus eestimaiseid maasikaid võib kuuldavasti osta hinnaga 4–6 eurot kilo.
Samas võis kohalikus kaubandusvõrgus näha müügil Tartu- ja Võrumaalt toodud maasikaid, mille kilohind juuni lõpupäevadel oli vahemikus 9–16 eurot.
Kärdla toidupoodide esistel müügilettidel varem müügil olnud Poola ja Kreeka maasikate müüjad pakkusid möödunud nädalalõpul hoopis Valgamaalt pärit marju kilohinnaga 5 eurot 90 senti ja 6 eurot 50 senti.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411