Teisipäev, juuli 14, 2020
 

Kõpu noortekodu avatakse peagi

Kati Kukk | Hiiu Leht
Sotsiaalkeskus on lõpetamas ettevalmistusi noortekodu avamiseks Kõpu koolimajas. Pool aastat peale rahva- ja küsimuste-rohket kohtumist ärevile aetud Kõpu elanikega tuli seekord koolimajja vaid neli kogukonnaliiget. Kohalikud ajas aasta algul ärevile info, et Kõpus hakatakse pakkuma kinnise lasteasutuse teenust ja lapsed, kes teenusele tulevad, saadab teenusele kohus. Seekord aga olid selgitusi kuulamas vaid mõned lähimad naabrid. Galja Liiv, kes  hakkab Kõpu noortekodus tööle kasvatajana, ütles, et ju siis on kohalike elanike hirmud tänu teavitamisele maha võetud.
Sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja tegi kiirülevaate vahepealsetest sündmustest noortekodu käivitamisel. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) korraldatud hanke sotsiaalkeskus võitis ja 16. veebruaril sõlmiti leping. Ühtlasi lepiti kokku kolmekuuline ettevalmistusaeg, mille jooksul tuleb kokku panna ja koolitada personal ning valmistada ette ruumid.
Ettevalmistusajal maksab amet sotsiaalkeskusele osalist kohatasu, millega saavad kaetud remondikulud ning ka töötajate palgad koolitustel oldud aja eest. “Vallal selle teenusega kulusid ei teki, sest kõik teenused tellib meilt riik läbi SKA ja kulud mahuvad teenusehinna sisse,” ütles Rahuoja.
Hoones käib remont
Sotsiaalkeskus rendib Hiiumaa vallalt 1998. aastal valminud õpilaskodu hoone teist korrust, kuid arvatavasti hakkab keskus kahasse vallaga kasutama ka esimest korrust, kus asub saal.
Praegu käib õpilaskodu hoones remont, mis peaks lõppema 26. juulil. Noortekodusse on kavandatud viis tuba elamiseks, peretuba küllatulevale perele, erinevad teraapia- ja tegevusruumid, arvutituba, söögitegemise võimalusega avar ühisruum, omaette olemise tuba, pesuruumid ja tualetid. Olemas on ruum personalile, kus saab ööbida.
Rahuoja sõnul on 90ndatel ehitatud hoone ehitustehniline kvaliteet ajastukohane, kuid kohandatav noortekodu jaoks. “Meil ei peagi olema hüper-super tingimused, sest sellega ehmataksime siiatulevad lapsed ära – nad on enamasti pärit keskkonnast, kus elamistingimused on väga viletsad,” ütles Rahuoja.
Eve Voogla lisas, et seepärast kavatsevad nad noortekodu sisustamisel kasutada taaskasutusest soetatud mööblit.
Rendile võetud koolihoones on ruume rohkemgi kui neljale kuni kuuele lapsele teenuse osutamiseks vaja läheb. Samas on plaanis laiendada pakutavate teraapiate hulka ja siis ruume üle ei jää.
“Alguses plaanisime, et paneme koha nimeks kohe teraapiakodu, aga siis otsustasime alustada ikkagi noortekoduga, kuna teraapia osakaal ei ole algul väga suur,” ütles Voogla.
Kõik spetsialistid olemas
Peaaegu on komplekteeritud ka noortekodu kollektiiv, kus on 11,4 ametikohta, mõned neist osakoormusega. Praeguse seisuga tuleb üks töötaja Saaremaalt, enamik Hiiumaalt, neist viis Kõpust.
“Kui alustasime, siis avaldasid paljud kahtlust, et te ei saa iialgi vajalikke spetsialiste kokku, aga nüüd on need meil kõik olemas,” rõõmustas Rahuoja.
Noortekodu tiimis hakkab tööle üheksa kasvatajat, MDFT- ehk mitmedimensioonilise pereteraapia terapeut ja sotsiaalpedagoog.
“Me hakkame noortekodu kasvatama tasapisi,” lubas Rahuoja. Nii on osa kooliruume mõeldud selleks, et kui pere tuleb lapsele külla, saavad pereliikmed kooli-majas ööbida, samuti osaleda nõustamistel ja teraapiaseanssidel.
Voogla ütles, et noortekodu ülesandeks on aidata haiget saanud lastel oma eluga normaalselt hakkama saada, mitte neid pelgalt siin kinni hoida. Selles töös tuginetakse MDFT-teraapiale, mis on edukalt kasutusel olnud nii Eestis kui naabermaades ja kõik kasvatajad saavad ka vastava koolituse.
Voogla selgitas, et kaasaegne suund on väikeste, kuni kümnele lapsele professionaalset abi pakkuvate kasvatusasutuste poole. Erinevusena tõi ta välja, et kui Eestis on sellises asutuses päevane kulu lapse kohta 150 eurot, siis Norras 750 eurot.
Kogukonnal noortele suur mõju
Neli noort, kes noortekodus elama hakkavad, valitakse koos sotsiaalkindlustusametiga välja augustis ehk peale seda, kui muud eeltööd tehtud.
Voogla rõhutas, et nende taotluseks on aidata noortel üles leida oma võimed ja tuua nad tagasi sotsiaalsele elule – et nad oskaksid ka teiste inimestega suhelda. “See tähendab, et me ei püüa olla siin eraldi külast ja kogukonnast, vaid me liigume nendega ka ringi ja loodame, et kui te meid näete, siis te ei karda, vaid julgete ka tervitada.”
Voogla ütles, et kohalikel inimestel on eriline osa noortekodu laste tervenemisel, kuna nad on lastele eeskujuks.
“Meile tulevad normintellektiga noored, kes on sattunud pahandustesse enamasti sellepärast, et neil on mingisugune trauma, neid on valesti koheldud, neile on haiget tehtud ja nad ei tule iseendaga toime,” selgitas Voogla. “Kriminaalkorras karistatud lapsi ja neid, kes on kroonilised seaduserikkujad, meile ei tule.”
Eve Voogla julgustas kohalikke inimesi nendega ühendust võtma juhul, kui tekkib uusi küsimusi, soovitakse mingit teemat arutada või kui midagi kummalist tähele pannakse. “Kogu-
konna inimestega rääkimine on osa minu tööst ja helistada võib ka noortekodu telefonile
5344 0560, mis on parajasti valves oleva kasvataja taskus.”

KATI KUKK
kati.kukk@hiiuleht.ee

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411