Teisipäev, juuni 2, 2020
 

Vinge retroelamus muuseumist

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Eilsest saab muuseumi Pikas majas näha rannamoodi – avati Malle Pajula ja Siiri Heinmaa kollektsiooni kuuluvate supelriiete näitus “50 aastat rannas”.
Pesu hakkasid nad koguma kümme aastat tagasi ja nüüdseks on neil Eesti suurim pesukollektsioon. Vanim ese nende kogus on 1800. aastast pärit korsett.
Kui juba pesusahtlites sorida, siis leidub seal alati ka ujumisriideid – nii jõudsid Pajula ja Heinmaa rannariieteni.
Oma pesukollektsiooni ei hoia sõbrannad ainult endale. Ujumisriiete näitus, mis Hiiumaa muuseumisse jõudis, on juba seitsmes. Pesunäitusi on nad korraldanud viis või kuus.
24 komplekti rannariideid
Reedel näitust Pikka majja üles pannes rääkis Siiri Heinmaa õhinal, et ujumisriiete teema on hästi põnev ning temaga saab ainult nõustuda.
Muuseumis esitletakse kokku 24 komplekti rannariideid. Näitusel näeb lillelisi bikiine, Marilyn Monroe stiilis daamitrikoosid, meeste ujumispükse ja puhvis rannariideid, aga ka villast rannakostüümi aastast 1900. Ujumisriided, mis pärit 70–80ndatest, aga tekitavad kindlasti nostalgiat, sest need on tuttavad ema või vanaema riidekapist.
Sõbrannade kogus on kokku üle 300 eseme, neist ligi 100 komplekti rannariideid aastatest 1950–1990. Kõige rohkem rannariideid on pärit 60ndatest, sest need on kõige ilusamad ja värvilisemad. “Vanemaid on ikkagi kõige vähem,” tõdes Heinmaa. Tema lemmik rannamood on aga pärit 50–60ndatest.
Kõik nende näitused on erinevad: “Vahetame vähemalt pooled esemed välja, kui uus näitus tuleb, et neil, kes juba käinud, oleks ka midagi uut ja huvitavat vaadata.”
Unistus rannaülikonnast
Uurisin, kas on mõni ese, mida nende kollektsioonis veel pole, aga mida nad väga sooviksid.
“Jaa, Rootsi-Kallavere muuseumis on üks jube tore rannas patseerimise ülikond – sitsist, õhuke ja ilus,” vastas Heinmaa. “Neid meil tõesti ei ole, aga oleme selle poole teel.” Kostüümiga, mis meenutab pigem praeguseid ööriideid, käidi tollal rannas jalutamas.
Omaette huvitav teema on rannaaksessuaarid nagu vanad ujumisprillid ja mütsid. “Need on ikka täielikud šedöövrid,” ütleb Heinmaa. Ujumisriiete näituse juures neid praegu ei näe, küll aga kasutatakse neid moe­demonstratsioonide ajal, mida sõbrannad koos korraldavad.
Parimaid asju kanna ise
Siiri Heinmaa rääkis, kuidas pesu kogudes hakkad tajuma eri ajastute moestiile. Paljusid neist mäletame veel ise ja osasid oleme piltidelt näinud, aga väga paljud on tulnud ka kogujate jaoks üllatusena.
Paljud pesuesemed ja ujumis­riided jõuavad nende kollektsiooni nn kaltsukatest. Nüüd ka juba teatakse, et nad pesu koguvad ja esemeid lihtsalt tuuakse. Mitmed esemed on kollektsiooni jõudnud isegi Pariisist.
Huvitav on, et näitusel on mitu supelriiete komplekti täiesti uued ja siltidega – ilmselt pole omanik raatsinud uhket supelkostüümi selga panna.
“Paremaid asju selga ei pandud, jäeti kappidesse ja sahtlitesse ja järeltulijad on hiljem neid leidnud,” kinnitas Siiri Heinmaa.
Tema soovitus on, et kõik parim, mis ostetud, ikkagi kohe selga panna, mitte jätta kapipõhja mingit paremat aega ootama.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411