Teisipäev, juuni 16, 2020
 

Noored janunevad viisaka suhtluskultuuri järele

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Noored tunnevad puudust “viisakast ja argumenteeritud suhtluskultuurist, mistõttu nende endi soov aruteludes aktiivselt kaasa lüüa on tugevalt pärsitud (Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020).
Värske inimarengu aruanne heidab huvitava pilgu noorte mõttemaailma. Aruandest selgub, et noored osalevad ühiskondlikus virtuaalses arvamusruumis tagasi­hoidlikult, lisaks on nad selle suhtes kriitilised ning seal esinevad teemad neid ei paelu.
Uuringus toodud järeldused aitavad mõista noorte vähest osalust ühiskonnas üldisemalt, ka Hiiumaal.
Hiiumaa tegusad noored
Hiiumaa noored paistavad üldiselt silma leidlike ideede ja julge pealehakkamisega, kuid üldjuhul on aktiivsed üksikud ja juba tegusad noored. Ettevõtlikke noori leidub igas saare nurgas, kuid nende tegemistest kuuleb harva. Tihti raugeb ka nende hoog liiga vara.
Sarnased jooned on toodud välja inimarengu aruande peatükis 4.2 noorte vähese osalemise kohta virtuaalses arvamusruumis. Ja nagu võiski arvata: probleem pole mitte digioskuste puudumises, vaid arvamuse avaldamise pelgamises üldiselt.
Neid, kes julgevad arut­eludes osaleda, on väga vähe. Kui aga ei julge ise arvamust avaldada, siis tihtipeale ei julge ka ise teha. Ja kui ei julge ise teha, siis takerdub ka isiklik areng. Ometi on Hiiumaal viimase aasta jooksul olnud paar märgilist sündmust, mis annavad aimu noorte osaluse arengutest.
Treeneri väärikas eeskuju
2019 suvel võtsid noored üle ootamatult lahkunud kergejõustikutreeneri Toivo Pruuli ülesanded ning asusid päästma juhita jäänud Hiiumaa kergejõustikuelu. Silma paistis noorte erakordselt tugev vastutustunne, iseseisvus ning pealehakkamine. Kaasa aitas ilmselt üldsuse positiivne suhtumine valdkonda, mis ei lasknud hirmul kriitika ees noorte otsusekindlust lämmatada.
“Asi polnud niivõrd julguses kui vajalikkuses,” ütles üks noortest, Annabel Pielberg Hiiu Lehele antud intervjuus, “Meie jaoks on võistlused ja treeningud väga olulised ja südamelähedased ning nende ärajätmine oli mõeldamatu.”
Seega olid tõukejõuks vajalikkuse tunne ja teema südamelähedus. Noored hakkavad tegutsema, kui teema on aktuaalne, neile südamelähedane ja nad tunnevad end vajalikena.
Lisaks tõid noored välja, et treener oli neid juba varem kaasanud võistluste korraldamisse ja seeläbi näidanud usaldust nende vastu.Vastastikust usaldust aga on kerge lõhkuda kriitika ja üleolevusega.
Võib eeldada, et noorte ja treeneri vahelisele usaldusele aitas kaasa oma­vaheline viisakas ja lugu­­-
pidav suhtlus­stiil. Kahtlemata jagas kogenud treener ka väärt nõuandeid ning tegi seda väärikal viisil. Ainult nii võib seletada õpilaste hilisemat missioonitundelist ning julget tegutsemist.
Noorte meeleavaldus Kärdlas
2019 sügisel toimus noorte kliimameeleavaldus Kärdla keskväljakul. Üks noortest, Lotta Laura Orav selgitas Hiiu Lehele: “Kuidas me noortena saaksime ise oma tuleviku heaks midagi teha, kui meil pole isegi valimis­õigust mitte. Mina näiteks saan valimisealiseks alles kahe aasta pärast, praegu ei ole mul veel mingit sõnaõigust.” Öeldust nähtub, et noortel on puudu tundest, et nende arvamust neid kõnetavatel teemadel kuulatakse.
Inimarengu aruandes öeldakse, et noored “hoiduvad internetis arvamuse avaldamisest, sest tunnevad end ebakindlalt ning pelgavad teiste, peamiselt vanemate kasutajate negatiivseid reaktsioone ja hukkamõistu.”
“Lihtsalt öeldakse sulle, et ei, sul on valed mõtted, ja nii nagu julmalt ja ülbelt. Ja siis lihtsalt kaob ära tahe arvamust avaldada.” (Noormees, 16 a)
“Vanemad ütlevad, et noh, sa oled veel 17, sa ei ole veel täiskasvanu, et kasva enne üles” (Noormees, 17 a)
Meeleavaldus Kärdlas juhtis tähelepanu olulistele teemadele, kuid see tundus osutavat ka vähestele võimalustele südamelähedastel teemadel kaasarääkimiseks kogukonnas. Ja loomulikult rääkis see palju ka täis­kasvanute eeskujust.
Kes näitab eeskuju?
“Noorte sõnul tunnevad nad internetikeskkondades suheldes puudust viisakast ja argumenteeritud suhtluskultuurist, mistõttu nende endi soov aruteludes aktiivselt kaasa lüüa on tugevalt pärsitud,” ütleb inimarengu aruanne.
Noori mõjutab ka see, kui nad näevad veebikeskkonnas täiskasvanute omavahelist arveteklaarimist, mis pole sugugi ilusam vaatepilt.
Näiteks on 2018. aasta andmeil 35 protsenti Eesti 9–17aastastest kohanud digiruumis vihasõnumeid, mis ründavad teatud isikuid või rühmi.
“Täiskasvanud digikodanike eeskuju arvamuskultuuri viljelemisel ning vähemalt elementaarne viisakus noorte digikodanike panusega arvestamisel on samuti määrava tähtsusega,” on kirjas aruandes.
Südamelähedased teemad
Nagu näitavad nii Toivo Pruuli õpilaste kui ka kliima­meeleavaldajate kogemus – noori aktiviseerivad südamelähedased teemad ja tunne, et nende tegevusel on mõju. Inimarengu aruanne ütleb, et noored hindavad “sageli enam kaasalöömist päriselu kodanikualgatustes, näiteks osalemist vabatahtlikuna ettevõtmistes, mis just neile korda lähevad.”
Seega tuleks noorte arengu toetamiseks lähtuda eelkõige neid puudutavatest teemadest ning aidata neil seda energiat efektiivselt rakendada. Oma teemade pealesurumise asemel tuleks luua piisavalt võimalusi, kuidas noored omi teemasid kogukonnaga jagada saaksid. Inimarengu aruanne annab mõned soovitused: “Virtuaalse arvamusruumi arengut võiksid soodustada järjestikused päriselt tulemusi toovad veebipõhised kodaniku- või poliitilised algatused – mõned edulooks ja legendiks kujunevad kampaaniad võimalikult paljudele südamelähedasel teemal (kujundlikult öeldes: virtuaalne fosforiidisõda või Facebooki Balti kett).”
Kaasame noori pärisellu
Hiiumaa noortespetsialistidega 2017. aastal Islandit külastades nägime, kuidas seal noori ühiskonna­ellu kaasatakse. 15+ noorte jaoks ei ole noortekeskus enam koht mängimiseks, vaid päriselu tegemisteks. On need siis kampaaniad, ettevõtlus, heategevus või oskuste arendamine, kõik need mõjutavad ühiskonda ja lähtuvad noorte endi huvidest.
Noored saavad nii väärtuslikku kogemust, mida hilisemas elus kasutada, tunnevad end vajalikuna ja täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena. Sedasi julgustame neid kandma vastutust oma tegemiste eest, olema aktiivsed ka siis, kui puudub veel kogemus ning olema lugupidavad ja kaasavad nooremate suhtes.

Henri Reeder
noorte ettevõtluskonsultant

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411